Sunday, September 20, 2009

Peidetud sõnum

Kerged ahvatlused, kelle jaoks kerge, kelle jaoks igavene mõte ja kartus neist rääkida...
..tõesti need pole olnud kõigest kerged ahvatlused, vaid hoopis nurgakene südames, mis on seal kogu aeg vaba olnud, kuid seda kohta ma sulle anda ei saanud, kuna ma tegelikult ei vääri mitte midagi, ei silmsidet, ei tervitust, rääkimata kallistustest. Võid küll arvata, et mul on kõigest pohhui, kuid tegelikult on mu südames igatsus, igatsus keerata leht ja heastada minevik kümnekordselt. Kõik, mis ma teinud-öelnud olen, on asja veelgi rohkem hukatuse poole tirinud. Parem vist oleks..kui ma kaoks igaveseks. Kuna igakord kui kohtun või räägin sinuga, tuleb kõik meelde ja tekib tahe kõike heastada, mis on võimatu. Second chances=murder.
Kas on mõtet loota, et kokku liimitud süda töötab täpselt samamoodi kui varem, arvatavasti mitte.

Esimene.

Eeh...tegelt pole väga õrna aimugi mida kirjutada, kas kasutada enda blogi kui päevikut või selleks, et anda teistele endast ja enda tegemistest märku, eks vaatab, kuidas ta välja kujuneb. Need tundmatud näod, ei tea minust mitte midagi(well..duuh), ma siis alustaks enda tutvustusega.

Kristian on mu nimi, elan Tallinnas, ..mm...käin koolis (Tallinna21.Kool), vehklemistrennis (Tallinna Mõõk), sellised elementaarsed ja formaalsed asjad, mida viisakuse pärast küsida. Muidu...minu suurim armastus on muusika, parim põgenemisviis ja parim kanal kuhu enda tunded suunata, praegu kooli ajal sellega väga ei tegele, v.a. selle kuulamine ja omaette laulmisega, jalutades tänaval või ns üksi kodus istudes. Hindan tohutult sõpru, kes on mulle toeks ja abiks, kes pole mulle selga pööranud. Ei otsi vaenlasi, kuigi..ütles ühel päeval mu sõber Reinart mulle:"Vaenlased on kõige usaldusväärsemad inimesed maailmas, sa tead mida nad sinuga teha tahavad, nad tahavad sulle kogu aeg jamasid tekitada, sa juba tead seda ette, sest sa ei või iial teada, miks sõber sinuga nii hea on, või mil ta võib sulle noa selga lüüa, vahet ei ole kas tahtlikult või mitte."


Reinartist rääkides, ta on küll tore ja usaldusväärne sõber, aga solvub liiga kergesti ja tihti tühiste asjade peale. Meil kõigil on omad vead ja head, ja vaatamata sellele veale, tahan ma tema sõber olla ja temaga hästi läbi saada, tean teda küll vähe aega, aga me usaldame teineteist väga ja saame läbi nagu vennad, vahel hästi vahel kohutavalt, nagu ikka.

Kui ma sõpradest rääkima hakkasin, räägiks siis veel mõnest sõbrast/sõbrannast, kes mul on.

Võtaks siis järgmisena Eliisa Ülevainu. Kooliõde, hea sõbranna, kes mõistab mind vähemalt 99% juhtudest. Temaga võiksin ma igavesti rääkida sellest ja kõigest. Ta on mulle hetkel üks kõige lähemaid inimesi. Paljud arvavad, et me oleme paar ja Eliisa enda vend ütles, et mina ja Eliisa oleme nagu õde ja vend, mõni peab vist nüüd pettuma, aga Eliisa ja mina ei ole paar. Ta on mind nii palju aidanud, rasketel hetkedel toeks olnud, minuga koos naernud, minu üle naernud, kuigi ta võiks Timmyt rohkem väärtustada(Timmyst räägin hiljem). Eliisaga oleme lihtsalt ülimalt head sõbrad ja ma loodan, et oleme seda igavesti.


Timmy! :D:D Oeh...ta on üks üpriski huvitav tegelane, keda tunnevad ja teavad väga vähesed ja silmi, kes teda tabanud on, leidub veel vähem. To be honest... on ta mu imaginary friend :D:D. Vahest on see perekonnaviga, kuna mu õel on kaks imaginary friendi, Georgi ja Andy(PS. Ma pole enda õele Timmyst rääkinudki). Timmy on tagasihoidlik, kena, veidi õrna hingega, kunstiarmastaja. Ta on minuga kõikjal kaasas, ehk siis ma ei ole mitte kunagi üksi. Temaga kusjuures on üks päris huvitav lugu, nimelt Eliisa klassiõdedele on Timmy täiega meeldima hakanud, inimeseõpetuse tunnis pidid nad kirjutada inimestest, kes nende jaoks on erilised vms. ja kirjutama millist iseloomujoont sa neis tähtsustad/tahaksid endale. Seitse(7) tüdrukut klassist kirjutas Timmy nime, populaarne düüd kas pole. :D


Räägiks veel Kalevist. Lapsepõlvesõber, kellega mängisin liivakastis, käisin ühes koolis, oleme käinud samadel pidudel, teinud totraid idiootsusi ja ülde hästi palju aega koos veetnud. Lollustest rääkides, mis oleme aastate jooksul teinud teeks kiire listi paarist asjast: Prismas palli mängimine(pesapall, jalgpall, korvpall), rulaga ja ratastega sõitmine, asjade loopimine ja kaupade ostmine, lasteaias(12-aastaselt) wannabe jackassi tegemine, mis sai ka telefoniga jäädvustatud, teinud haigeid söömisvõistlusi, puuotsast allatulemisvõistlusi(aia..), sõdurimäng..ja veel igast lollusi. Kalev on küll noor, aga ta on ikkagi hea sõber, ta vahel toob mu maa peale tagasi oma realistliku mõttemaailmaga(kuna mina olen see paadunud optimistlik unistaja). Temaga on üldsegist hullult äge koos olla ja midagi põnevat ette võtta.


Sõpru on mul veel, aga ma ei hakka neist kõikidest pikka juttu tegema. Ma praegult tegelt üritaks seda blogi lõpetama hakata, aga äkki tuleb vahepeal mingi huvitav idee millest rääkida. . . Got It :D Räägiks mõnest enda unistusest lühidalt. Nimelt..tahaks ma kunagi bändi teha, mis koosneks lähedastest sõpradest, kellega võiks bändiproovidest kaugemale jõuda, tavaliselt panen ma eesmärkideks hiiglaslikud lavad, aga see on jällegi minu unistamine, aga vahel ma ka tõeliselt usun enda unistustesse. Veel tahaks lõpetada keskkool(mõnes G5 koolis) ja minna edasi ülikooli õppima, täpselt veel ei tea mida, aga olen avastanud, et mulle sobib kõige paremini ettevõtlik ja juhtiv eriala. Kolmandaks unistuseks oleks tõelise armastuse leidmine, finding My Mrs.Right. Ma ei peatuks selle juures selles postituses pikemalt.


Anyways...loodan, et ei olnud väga igav lugeda, pretensioonid esitada vanemate poole, kiitused tuua minule. Lõpetamistes pole ma absoluutselt osav. Mm...kui tuleb kirjutamistahe, teen uue posti ja saate jälle minu elust midagi lugeda.

Kristian @>->---