Hey! Kell on 1:15, mil ma selle kirjutasin alustasin, aga seda fakti võib ignoreerida ja oletada, et kell on tegelikult 22:15 ja endiselt neljapäevane päev, aga see-selleks*.
*aga see-selleks/kuid siiski/igatahes - minu kolm põhilist parasiitväljendit
Ma lubasin täna raamatutest kirjutada, aga ma olen need välja laenanud ja ma pole korralikku kokkuvõtet teinud, seega lükkan selle edasi, kuid see-eest kirjutan ma täna filmidest, mida olen see aasta käinud vaatamas, teatrist ja näitlemisest ning veel mõnest teemast.
Kino: Ma kirjutan pealkirja ja avaldan oma arvamust, ärge muretsege, kes pole seda filmi näinud, ma ei hakka spoilima (ma totaalselt vihkan neid, kes räägivad filmi/raamatu lõpu ära).
The Tourist - A. Jolie ja J. Depp. Wow! Mitmed kriitikud on mõtelnud selle peale, milline oleks film, kui panna kaks sellist kõrgtaseme näitlejat kokku. Ainult sellepärast juba tasub seda filmi vaadata, sest seal on ühed enimmüüdavad näod ühte filmi topitud. Nagu Jolie eelmises filmis "Agelt Salt" oli ka selles filmis suhteliselt palju actionit ja lõpus järsk pööre.
Film oli tõesti väga hea ja nad mõlemad mängisid oma rolli hästi, kuid lõpp ei meeldinud mulle nii väga. Jällegi selline olukord, kus mulle mingi konkreetse asi ei meeldi, kuid ei oska ühtegi põhjust anda.
Love and Other Drugs - Anne Hathaway on awesome ja suhteliselt kena. J. Gyllenhaal on lihtsalt hea näitleja, kes siin filmis mängis enda rolli eriti hästi. Treileri järgi tundus see film olevat romantiline komöödia, mis räägib ühest naistemehest, kes leiab oma eluarmastuse. Tegelikult oli seal parasjagu draamat ja tõsidust ning oli veidi pointiga üle pingutatud.
Ei olnud eriti rahul, kuigi oli häid kohti.
Burlesque - Üks parimaid filme, mis eales tehtud! Kui avaldati esilinastuse kuupäevad imdb-s jäin seda pikisilmi ootama, kuid siis lükati esilinastus edasi. Burlesque-i seostatakse tihti striptiisiga, kuid ta ei ole seda, sellele ei saa teist nimentust anda kui burlesque. Striptiis on minu arust suhteliselt mage, kuid burlesque on higher-class. Ja ma ei saa aru, kuidas ja miks nad selle eesti keelde tõlkisid -.- . Peale selle, et burlesque on äge on seal filmis C. Aguilera ning Cher: mõlemad on vapustavad lauljad ja üks neist on ülimalt kena.
Väga hea film, väga hea stoori, vaataks veel kord.
The King's Speech - Lugesin selle kohta Eesti Päevalehest, kus mainiti, kui hoolikalt olid nad rollid valinud ja kui vastavuses on ta sellega, mis päriselt juhtus. Film oli hea ja epl artiklis ei oldud liialdatud.
"Seitse nominatsiooni Kuldgloobusele, võit parima meespeaosa kategoorias, 14 nominatsiooni eesootava Briti filmiakadeemia BAFTA auhindade jagamisel." - Viitab ilmselgele edule!
Filmi kohta ei ole väga palju öelda, see on lihtsalt film, mis ei lase sinu tähelepanul ära hajuda. Ajaloolistes filmides tulevad tihtipeale hästi pikad selgitavad klipid, kus paljude vaatajate huvi hakkab vähenema, siin selgitati täpselt nii palju kui vaja ja ei tehtud seda igavalt.
Hea film, soovitan vaadata.
Life As We Know It - Draamat ja komöödiat, kurbust ja rõõmu. A. Hathaway filmis olid samuti sellised komponendid, aga siin filmis ei oldud millegiga ülepingutatud ja oli hästi tehtud film jällegi. Filmi alguses olin skeptiline ja enne filmi ei oodanud ma ka eriti midagi, kuid siiski oli ta hea.
Rohkem filme pole see aasta kinos käinud vaatamas. Andsin suhteliselt pealiskaudsed arvamused filmi kohta, loodan, et liiga und tekitav ei olnud.
Teater: Etendust ei käinud vaatamas, kahjuks. Teatrit saab meil hoopis koolis, nimelt on meil selline aine nagu loovusõpetus (,mille alla läheb retoorika, näitlemine ja liikumine). Juhendajaks on Tamur Tohver, Polygon teatrikooli juht. See tund on tõeliselt huvitav ja kõige rohkem kasu on mul sellest olnud minu mõttemaailmale, ma olen hakanud mõtlema, milleks meil loovust vaja on, mis on loovus ja kui oluline see tegelikult on. Soovitan ka teil mõtelda 'Mis on loovus ja milleks mul seda vaja on?'. Samuti kutsus ta mind Polygon teatrikooli katsetele, mida ma siin ka reklaamiks: http://www.facebook.com/event.php?eid=194823260543917 . Isegi kui sind ei huvita näitlemine võid sa ju ikkagi proovida, kas sa saaksid sisse või mitte.
Rääkides katsetest oli Tallinna21.Kooli katsetega 7'ndasse ju nii: läksin 21.Kooli hoonest mööda, kui olin teel sõbra juurde ja küsisin tema juurde jõudes "Kuule, Sven, mis kool see on siit üle tee?" "21.Kool vist". Kui jõudsin koju, googeldasin ja panin end katsetele kirja, mu lootused ei olnud kõrged ja ma usaldasin seda, mis juhtuma pidi, ma ei oleks eriti kurb ka olnud, sest 32.KK oli ka täitsa normaalne kool. Üllatus-üllatus siiski sain sisse. Kuigi mul ei läinud seal väga hästi, olid need aastad siiski tähenduslikud ja kui ma poleks sinna saanud, oleks mu elu hoopis teistsugune.
Pidu: Kristiine Keskuses toimuvad aeg-ajalt huviatad peod. Teisipäeval oli teine vip pidu Kristiines. Esimene oli uue hoone avapidu, kus sain ka kohal olla. Tegelikult ei olnud ma kummalgi korral nimekirjas ja ei olnud ka piletit, aga siiski sain olla peol, kuidas? Tegelikult on mul oma nipp. :D (Ma täiega loodan, et iialgi ükski üritusekorraldaja ei loe seda blogi, muidu olen mustas nimekirjas :D ). Tegelikult on see nii lihtne ja tavaline, kuid inimesed lihtsalt ei tule selle peale, aga ma nüüd kirjutan, kuidas mina selle meetodi avastasin.
Oli tööpäeva lõpp ja tahtsin midagi süüa ning Kristiine Keskus on kontorile kõige lähem kaubanduskeskus, kuid uste juurde jõudes küsitakse minult nime või piletit, esimene mõte oli 'Mida hekki, ma tahan lihtsalt ühte võileiba ja mingit jooki poest ja minult tahetakse piletit'. Oh well, kõnnin siis oma teed, kuid jõuan siis peaukse juurde (enne olin tagumise sissepääsu juures) ja tulin idee peale, kuid ma olin kindel, et see ei toimi ja mind saadetakse kohe minema, aga!
"Tervist! Ma olen cateringu poole peal ettekandija." - ja ei ühtegi küsimust, lasti läbi! Nii lihtne oligi!!! Teine kord tegin sama ja toimis. See nipp siiski eeldab seda, et sa pead enam-vähem nägema välja ka selline, nagu sa oleks toitlustaja ja kui sel üritusel toitlustust ei olegi, on see üks suur läbikukkumine. Try it someday!
Raadio: Ma ei tea millal ja kuidas see juhtus, kuid ma olen hakanud Power Hit Radiot kuulama ja mul ei ole selle vastu mitte midagi. Mõni lugu on tõesti puke-a-thon, aga mainstream on mingi aeg minu eelistustesse lisandunud. Kuid no...ma siiski kuulan juba niigi väääga mitmeid žanreid. Oh..and I got myself a new iPod Nano! Hooray!!!
Aga mul läheb hästi ja natukene ka halvasti, kuid rõhk esimese peal.
Bye-bye til the next post!
K. @>->---
