Njaa...aasta viimane õhtu...ja tuju...on kohutavalt masendav, mida kiiremini see aasta läbi saab, seda parem on. Algul olid plaanid olemas, aga need läksid aia taha. Kui poleks ühte inimest ja neid positiivseid hetki, oleks see tõeliselt masendav päev, tänan sind, et tegid mu aasta veidikenegi paremaks :). Sellest ma juba rääkisin, et see aasta pole minu jaoks kõige positiivsem olnud. Vana-aastaõhtul ma jalutasin niisama Vanalinans ringi ja mõtlesin omi mõtteid, huvitav oli see, et mina olin ainuke veidrik, kes linna peal üksi kondas, kõik olid mingi seltskonnaga, olgu see siis lihtsalt sõber, elukaaslane või kesiganes. Hakkasid genereerima siis ka laulusõnad, mida ma osaliselt vähemalt üritan kirja panna:
So here I am
standing and waiting,
waiting for the new year.
This year:
I've had some fun and had some love,
but it all was taken away by Mr.D
So now you know, why am I standing here,
all alone waiting for the next year.
Now I realize Mr.D,
why have you done this to me
You've taught me to be strong,
to make the right choices and all along,
when I thought that you had left me,
you were teaching me so I could live,
live a better life.
So here I am waiting,
waiting for the next decade.
The next decade:
I will smile, I'll be strong, I'll have no regret.
All the way I'll seek happiness and Mr.D:
I thank you for the ways you've taught and I know
that I'll find the one...I've been waiting for...
-------------------------------------------------
Tegelikult oli neid sõnu rohkemgi, aga praegu mul tulid nad meelde sellisena ja osad jätsin enda teada. Vahest tekib teil küsimus: Who the heck is Mr.D? Well...Mr.D is Mr.Destiny. Ma lihtsalt olen ta isikustanud ja varemgi kirjutanud temast, näiteks read, mis mind tihti kummitavad Destinyst on sellised:
Oh Destiny,
just take my hand and take me to the places,
to the places I've never been, give me what I deserve:
Will it be a new GF or a place next to a garbage can?
Whatever is meant to be..let it be, for I'll give you my trust...just lead the way...
Riimivaene, aga minu jaoks tähenduslik.
Anyways...selle postitusega ma suutsin enda tuju paremaks teha =)
Thanks blogspot and Krissu ^^ (jah, ma tänasin ennast praegu).
Tahaks tohutult tänada ka sõpra, keda ma Tõeliselt usaldan, kes on peaaegu rohkem kui pooleldi minu koopia ja kes on Tohutult kalliks väga kiire ajaga saanud. I'll be there for you and I know that you will to! ;)
Head vana-aasta lõppu ja veel paremat uut!
Oehjmh...ja see mõttetu masendus on pühitud ^^
Til' next year ;)
Kristian. @>->---
Thursday, December 31, 2009
Sunday, December 27, 2009
Vana on möödas, aga näe, uus on saabumas!
Njaa...aasta 2009. Selles on olnud nii head kui halba(loogiline ju, elus ongi kogu aeg head ja halba), kuid meelde jääb ta mulle siiski halva aastana. Selles aastas olen ma korda saatnud mitmeid totraid tegusid ja teinud mitmeid vigu, on olnud häid rõõmuhetki, kuid mille allikad kaovad kiirelt ja järsult, nagu kokku liimides kaks paberit ja need järsult lahti tirida, jääb kummagile paberile teise osakesi ja need paberid on katkised.
Suvi tegelikult oli tore, see oli aeg, kus ma veetsin lihtsalt aega sõpradega ja tundsin elust rõõmu, kuigi oli ka suves asju, mis oleks võinud olemata jääda.
Täna ma jäin mõtlema, et mul ongi sellest aastast ainult 4 päeva jäänud, see on tegelikult äärmiselt positiivne. Uus aasta, uus dekaad. Ma võtan seda uue lehena ja ma tahan järgmist aastat elada teisiti, kui ma seda aastat elanud olen ja ma ootan paremat aastat.
Heh..just kirjutades seda blogi, tuli mul meelde minu mõtted ja tunded, mida mõtlesin 2008 Jõulude ajal ja mida ma julgesin isegi häälega välja öelda mõnele inimesele:"Mul on tunne, et 2009 tuleb hea aasta." Tegelikult oli suhteliselt vastupidi, kuigi...selles aastas on ka olnud asju, mis iialgi ei unune ja on samas tõeliselt kaunis, kes mind hästi tunneb, teab, mida ma sellest aastast kalliks pean.
Aga igatahes...uus aasta on kohe käes ja soovin kõigile head uut aastat!
Eriti neile, kellega ma rohkem suhtlen ja keda rohkem usaldan.
Ja ka neile koos tänuga, kes on mul selle aasta ilusamaks tegemisel kaasa aidanud.
Kuni järgmise korrani, mis arvatavasti on järgmine aasta.
K. Kirsimägi. @>->---
Suvi tegelikult oli tore, see oli aeg, kus ma veetsin lihtsalt aega sõpradega ja tundsin elust rõõmu, kuigi oli ka suves asju, mis oleks võinud olemata jääda.
Täna ma jäin mõtlema, et mul ongi sellest aastast ainult 4 päeva jäänud, see on tegelikult äärmiselt positiivne. Uus aasta, uus dekaad. Ma võtan seda uue lehena ja ma tahan järgmist aastat elada teisiti, kui ma seda aastat elanud olen ja ma ootan paremat aastat.
Heh..just kirjutades seda blogi, tuli mul meelde minu mõtted ja tunded, mida mõtlesin 2008 Jõulude ajal ja mida ma julgesin isegi häälega välja öelda mõnele inimesele:"Mul on tunne, et 2009 tuleb hea aasta." Tegelikult oli suhteliselt vastupidi, kuigi...selles aastas on ka olnud asju, mis iialgi ei unune ja on samas tõeliselt kaunis, kes mind hästi tunneb, teab, mida ma sellest aastast kalliks pean.
Aga igatahes...uus aasta on kohe käes ja soovin kõigile head uut aastat!
Eriti neile, kellega ma rohkem suhtlen ja keda rohkem usaldan.
Ja ka neile koos tänuga, kes on mul selle aasta ilusamaks tegemisel kaasa aidanud.
Kuni järgmise korrani, mis arvatavasti on järgmine aasta.
K. Kirsimägi. @>->---
Monday, December 7, 2009
Tasub hoida enda eluvaldkonnad eraldi.
Nii...ma kirjutaks päääris palju asju praegu, aga ma alustan halvast.
Inimesed, kes mind tunnevad, teavad, et Kristiani puhul vihatunne on vägagi haruldane, vastuolu/ebameeldivus, seda on, aga viha...Üks inimene kusjuures suutis seda teha, panna mind teda vihkama, klassika: palun anna andeks, kuigi ma seda vist ei suudaks. Selles osas on tal täitsa õigus, ega ma ka ei suuda, praegu vähemalt mitte, mul võtab selle andestamine ikka aega. Sa ei jätnud mulle just väga sõnaõigust, aga eks ma olen siis sama feil ja räägin sellest oma blogis. Miks viha? Alustame siis sellest, et enne kõike kui me alles hakkasime aktiivsemalt suhtlema, rääkisime, mis oleks kõige hullem asi, mida ma võiks sulle teha...sa tegid seda mulle. Sa rääkisid mulle, mida üks inimene sulle kunagi tegi, mis oli sulle suhteliselt valus..sa tegid seda mulle. See põhjus, miks üldse asi nii läks, see viis kuidas sa mulle seda ütlesid/vihjasid. Should I continue with the list? Better not.
Aga vägagi positiivne on see, et sa sellise viisiga seda tegid, see oli tõesti hämmastav ja väga üllatav, esmareaktsioon oli tõesti sinu väljanaermine. Tubli kullake :D sa suutsid 30 sekundiga minu arvamuse sinust täiesti ära nullida. Kõikidest teistest suutsid sa seda kõige osavamal viisil ja see on tõesti, vist aastanali. Ma ausalt öeldes, ei tahaks elu seeski sind näha, su häält kuulda või su nime kuulda. Tõsiselt kahetsusväärne.
Ma ei hakka siia juurde mingit klassikalist emoteksti ajama, mis on sellisel perioodil omapärane.
Nüüd siis positiivse juurde. See asi lõppes Väga õigel päeval(ilma sarkasmita), sest mul oli ülihea tuju ja ma olin just mõelnud ja üritanud enda meelsust muuta sel päeval. Nimelt ma mõtlesin, et sa ei tohiks kõiki eluvaldkondi lasta endal sassi lüüa, seepärast, et su üks eluvaldkond halvasti on. Alati leia midagi positiivset ja tunne elust rõõmu, sa oled nii tubli, et sa panid ka need tublid soovitused mulle sinna kullake, aga see väga ei sobinud sinna kõige juurde. :D Aga tõesti, kui sul ühe inimesega on lood halvad, vanematega või kooliga, siis sul on ikkagi sõbrad, kellest sa võid rõõmu tunda ja nendega seda jagada.
Aga siis võtame kokku nüüd...osaliselt ma olen kurb, aga ma ei näita seda välja(vähemalt üritan ja arvan, et tuleb hästi välja). Vaatamata minu kurbusele, tunnen ma rõõmu asjadest, mis mul on ja mis mu elus head toimub. Tänagi oli mul suht kena päev: olin koolikaaslastega, rääkisime erinevatest asjadest, jaburatest asjadest, siis sain juhuslikult kokku sõbrannadega, keda polnud ammu näinud ja kellega oli tore koos olla ja lihtsalt rääkida.
Anyways..til' my next post ;)
Kristian. @>->---
Inimesed, kes mind tunnevad, teavad, et Kristiani puhul vihatunne on vägagi haruldane, vastuolu/ebameeldivus, seda on, aga viha...Üks inimene kusjuures suutis seda teha, panna mind teda vihkama, klassika: palun anna andeks, kuigi ma seda vist ei suudaks. Selles osas on tal täitsa õigus, ega ma ka ei suuda, praegu vähemalt mitte, mul võtab selle andestamine ikka aega. Sa ei jätnud mulle just väga sõnaõigust, aga eks ma olen siis sama feil ja räägin sellest oma blogis. Miks viha? Alustame siis sellest, et enne kõike kui me alles hakkasime aktiivsemalt suhtlema, rääkisime, mis oleks kõige hullem asi, mida ma võiks sulle teha...sa tegid seda mulle. Sa rääkisid mulle, mida üks inimene sulle kunagi tegi, mis oli sulle suhteliselt valus..sa tegid seda mulle. See põhjus, miks üldse asi nii läks, see viis kuidas sa mulle seda ütlesid/vihjasid. Should I continue with the list? Better not.
Aga vägagi positiivne on see, et sa sellise viisiga seda tegid, see oli tõesti hämmastav ja väga üllatav, esmareaktsioon oli tõesti sinu väljanaermine. Tubli kullake :D sa suutsid 30 sekundiga minu arvamuse sinust täiesti ära nullida. Kõikidest teistest suutsid sa seda kõige osavamal viisil ja see on tõesti, vist aastanali. Ma ausalt öeldes, ei tahaks elu seeski sind näha, su häält kuulda või su nime kuulda. Tõsiselt kahetsusväärne.
Ma ei hakka siia juurde mingit klassikalist emoteksti ajama, mis on sellisel perioodil omapärane.
Nüüd siis positiivse juurde. See asi lõppes Väga õigel päeval(ilma sarkasmita), sest mul oli ülihea tuju ja ma olin just mõelnud ja üritanud enda meelsust muuta sel päeval. Nimelt ma mõtlesin, et sa ei tohiks kõiki eluvaldkondi lasta endal sassi lüüa, seepärast, et su üks eluvaldkond halvasti on. Alati leia midagi positiivset ja tunne elust rõõmu, sa oled nii tubli, et sa panid ka need tublid soovitused mulle sinna kullake, aga see väga ei sobinud sinna kõige juurde. :D Aga tõesti, kui sul ühe inimesega on lood halvad, vanematega või kooliga, siis sul on ikkagi sõbrad, kellest sa võid rõõmu tunda ja nendega seda jagada.
Aga siis võtame kokku nüüd...osaliselt ma olen kurb, aga ma ei näita seda välja(vähemalt üritan ja arvan, et tuleb hästi välja). Vaatamata minu kurbusele, tunnen ma rõõmu asjadest, mis mul on ja mis mu elus head toimub. Tänagi oli mul suht kena päev: olin koolikaaslastega, rääkisime erinevatest asjadest, jaburatest asjadest, siis sain juhuslikult kokku sõbrannadega, keda polnud ammu näinud ja kellega oli tore koos olla ja lihtsalt rääkida.
Anyways..til' my next post ;)
Kristian. @>->---
Saturday, December 5, 2009
On head ja halba.
Geez....this week has been totally fucked up!
Poleks reedet olnud, oleks see nädal veelgi hullem.
Oehjmh...esmaspäeval oli kõik enam-vähem korras,
teisipäeval hakkas kõik pihta, siis ei olnud asi nii hull,
kolmapäeval ma flippisin ära ja siis mul lihtsalt oli Tõsiselt vaja kellegiga rääkida, aga mitte kellegiga ei saanud ega olnud rääkida, ma tahtsin silmast-silma rääkida, aga kõik oli kas haiged, kusagil ära, ei võtnud telefoni vastu vms, siis poole tee peal koju...jmh..mõned sõbrad teavad.
Mul tiirles(ja siiamaani tiirleb) peas tuhat mõtet/teooriat/tulemust, midaiganes. Iga kord kui ma üritan asja parandada, midagi tuleb ette või ma lihtsalt ei saa seda teha, mul lihtsalt seotakse käed kinni. Ma ei tea, mis saab, aga nmh...jmh..ma ei tea mitte midagi..jällegi. Neljapäeval ma suutsin enda naeratuse enne kooliuksest sisseastumist ette võluda ja päev möödus suhteliselt normaalselt. Reedel ma lihtsalt pidin naeratust hoidma näol, sest sel päeval pidin ma koolipeol õhtujuht olema.
Koolipeost rääkides, see läks nagu minu arust vägagi hästi, küll olid väikesed äpardused, aga see ei olnu ei minu ega Eliisa süü. Algul oli nagu Ülim närv sees ja ma tõesti ei teadnud, mida ma siis teen kui mul juhe rahva ees kokku jookseb. Ütlesin Annemarile, et ta räägiks eriti lambikat, et mul tuju läheks samuti positiivseks ja lambikaks. Ütleme nii, et juhet kokku ei jooksnud, pigem oli vastupidi, tekkis vahepeal lobapidamatus.
Pärast läksime väikese rahvaga niisama vanalinna ja seal niisama tšillisime ja olime üliheas tujus kordamineku üle^^.
See oli mu esimene koolipidu seal koolis ja ma jäin vägagi rahule, loodetavasti jäid rahule ka teised. Mm...selle käed-kinni olukorraga, eks näis, mis saab, ma sooviks tõesti, et ma teaks rohkem, mis toimub. Andke palun andeks kui ma peksan väga segast juttu, millest aru ei saa.
(message to the one who knows what i'm talking about: me srsly peaksime rääkima, ma nagu olen totaalses teadmatuses ja ma ei tea, kas asjad jäävadki nii või saab kõik korda.)
Til' my next post.
Bye. @>->---
Poleks reedet olnud, oleks see nädal veelgi hullem.
Oehjmh...esmaspäeval oli kõik enam-vähem korras,
teisipäeval hakkas kõik pihta, siis ei olnud asi nii hull,
kolmapäeval ma flippisin ära ja siis mul lihtsalt oli Tõsiselt vaja kellegiga rääkida, aga mitte kellegiga ei saanud ega olnud rääkida, ma tahtsin silmast-silma rääkida, aga kõik oli kas haiged, kusagil ära, ei võtnud telefoni vastu vms, siis poole tee peal koju...jmh..mõned sõbrad teavad.
Mul tiirles(ja siiamaani tiirleb) peas tuhat mõtet/teooriat/tulemust, midaiganes. Iga kord kui ma üritan asja parandada, midagi tuleb ette või ma lihtsalt ei saa seda teha, mul lihtsalt seotakse käed kinni. Ma ei tea, mis saab, aga nmh...jmh..ma ei tea mitte midagi..jällegi. Neljapäeval ma suutsin enda naeratuse enne kooliuksest sisseastumist ette võluda ja päev möödus suhteliselt normaalselt. Reedel ma lihtsalt pidin naeratust hoidma näol, sest sel päeval pidin ma koolipeol õhtujuht olema.
Koolipeost rääkides, see läks nagu minu arust vägagi hästi, küll olid väikesed äpardused, aga see ei olnu ei minu ega Eliisa süü. Algul oli nagu Ülim närv sees ja ma tõesti ei teadnud, mida ma siis teen kui mul juhe rahva ees kokku jookseb. Ütlesin Annemarile, et ta räägiks eriti lambikat, et mul tuju läheks samuti positiivseks ja lambikaks. Ütleme nii, et juhet kokku ei jooksnud, pigem oli vastupidi, tekkis vahepeal lobapidamatus.
Pärast läksime väikese rahvaga niisama vanalinna ja seal niisama tšillisime ja olime üliheas tujus kordamineku üle^^.
See oli mu esimene koolipidu seal koolis ja ma jäin vägagi rahule, loodetavasti jäid rahule ka teised. Mm...selle käed-kinni olukorraga, eks näis, mis saab, ma sooviks tõesti, et ma teaks rohkem, mis toimub. Andke palun andeks kui ma peksan väga segast juttu, millest aru ei saa.
(message to the one who knows what i'm talking about: me srsly peaksime rääkima, ma nagu olen totaalses teadmatuses ja ma ei tea, kas asjad jäävadki nii või saab kõik korda.)
Til' my next post.
Bye. @>->---
Thursday, December 3, 2009
If ur mind was a book...
If ur mind was a book...
What would it talk about?
Would there be pages about me?
If yes, then would be there hesitation,
tiredness and hate
or would there be care,
happiness and love?
If ur mind was a book,
would the chapter of us
be a drama, horror story, tragedy
or a never-ending love story.
What would it talk about?
Would there be pages about me?
If yes, then would be there hesitation,
tiredness and hate
or would there be care,
happiness and love?
If ur mind was a book,
would the chapter of us
be a drama, horror story, tragedy
or a never-ending love story.
Subscribe to:
Posts (Atom)