Ain't she just the cutest!!!

Uskumatu, kuidas asjad lihtsalt liiguvad nii, nagu nad liikuma peavad!

Ma ei teinud Lindale sünnipäevakinki, mille tõttu ma end väga halvasti tundsin. Ja siis...ühel kenal õhtul juhuslikult pakutakse mulle kassipoega.

Lihtmaade kass jooksis kodust ühel päeval ära...kahjuks, aga nüüd tahavad nad uut kassi. Ja naid said uue kassi....kuigi see on ikkagi Linda ja minu oma.

Kuigi mõne jaoks..kes mind tunneb, peaks imestama....,et Kristianil on nüüd kass?!? Mitte ainult sellel põhjusel, et ma olen rohkem koerainimene, lisaks sellele peaks mul olema kasside vastu allergia. Kuigi..peaks olema, aga selle kassi puhul ei ole, mis on Äärmiselt positiivne.

Ta lihtsalt on tõeliselt armas ja mul tekkis kohene kiindumus selle kassi vastu, nagu ka Lihtmaade ühe koera (Karu) vastu.

Kassile on nimi ka pandud juba: Yuki. Jaapani keeles tähendab see lund....veidi irooniline on mustale kassile lumi nimeks panna.

Kuigi jamh..väga kurb oli eelmise omaniku juurest ta ära viia...äärmiselt kurb. Ta ei saanud teda kahjuks hoida....,aga Linda oli ikkagi nii õnnelik, kui ta teda nägi. :)

Emane, 1-kuune, täiesti must.

Aga jamh...veider....me oleme Lindaga nii noored ja meil on oma kass juba....whoa....Like a tiny family......whoa...Kristian on väga seotud kellegiga või?? - Tõsi. Ja ma üldse ei pahanda, couldn't be happier and wouldn't want to trade her out. ^^

Anyways..ma jätkan enda kohviga nüüd Chicagos......jamh...see suvi siiski on äärmiselt fantastiline olnud. :)

Bye.

K. @)-)---

Imeline suvi

Hey!

Külastan enda õiget blogi üle Väga pika aja. Oleksin võinud blogi suveks sulgeda, aga..mis seal ikka...loodan, et keegi ikkagi loeb ka kui ma selle postiga lõpuks valmis saan.

Suvel....sel suvel on juhtunud palju asju ja kõik juhtunu on kinnitanud, et 2010 on parim eelmistest.

Rääkides sündmustest liikudes mineviku suunas:

Elasin 3 nädalat Nõmmel, mis oli äärmiselt kena vaheldus enda kodule ja sai vanematest natukene eemal olla. Vanaema see nii väga ei häirinud, sest ta on nõus, et mu kodu pole just kõige parem koht kus elada, ema sellega nii nõus ei olnud. Tore aeg oli, sügisel on seda plaanis korrata.

14.august. Prof. Ruth Alasi juubel, mille korraldamises ma osalesin. Õhtul oli hea üks suur kringel ja tordilõik koju(Nõmmele) tuua. Sünnipäevaline ei vastanud kutsel olevale numbrile absoluutselt. Üldiselt oli sünnipäev tore: tutvusin uute inimestega, nägin tehtud töö vilja.

10.august. Minul ja Lindal sai 4 kuud täis. Muidugi on selle nelja kuu sees olnud ka tülisid ja arusaamatusi, kuid see kuulub asja juurde. Me oleme ikkagist väga õnnelikud. Ja ma kordan seda, et ma ei suudaks unistada paremast. See suvi olen üldsegist veetnud temaga Väga palju aega koos. And what do you know, I'm still not sick of her & I believe that I never will be. Käisime kinos sel päeval. See suvi oleme Lindaga tegelt päris mitu korda kinos käinud. See kuu läheme ühe korra veel kindlalt.

Päev enne seda, oli 9. august (loogiline või mis) ja ühtlasi ka Linda sünnipäev. Mis oli samuti üks väga kena päev.

Siis vahepeal sain endale uue telefoni ja uue sülearvuti. And I did'nt have to pay a thing ^^. Jõulud oleks nagu varem saabunud.

Homme on Crescendo väljasõit. Saan ka ülejäänud töötajatega lähemalt tuttavaks ja nemad minuga. Võrtsjärve lähedal kena puhkus...seda võib puhkuseks nimetada küll.

Sügisel jätkuvad minu õpingud Estonian Business Schoolis, euroopa klassis koos ettevõtlus eratundidega. EBS'i huvijuhiga saan enne kooli kokku, et rääkida talle lähemalt enda projektist, mida ma kavatsen seal ellu viia.

Suvel olen jõudnud puhata palju: veetnud palju aega sõpradega, Lindaga, jõudnud omaette puhata.

Vahepeal käisin ka Pärnus, veetsin seal ühe nädala. Linda, mina, Chris ja Eeva. Transpordivahendiks oli Chrisi auto (BMW). Chrisi ja Eevaga veedame me Lindaga koos üpriski palju aega. Selline...meie oma nelik. Talvel plaanime Lätti minna.. Jurmalasse. Aga Pärnus käisime rannas, tšillisime niisama linna peal ringi, käisime Linda isa juures ravil (mul vahepeal olid räiged peavalu ajad). Igatahes...tore nädal oli.

Siis käisin ühe nädala Hiiumaal. Enda klassiõe Crislini(,kes on Linda õe Lea sõbranna), Linda ja Leaga. Ka see oli ilus. Tore jaanipäev oli.

Üldsegist oleks suvest palju kirjutada, aga mul ei tule kõik hetkel meelde ja kõike ei ole vaja teada ka.

Aga ma lõpetan enda posti sellega, et ma olen äärmiselt õnnelik, 2010 on äärmiselt ilus aasta, mul läheb väga hästi, endiselt kehtib reegel: kui tundub, et enam paremaks minna ei saa, läheb ikkagi.

I'm off now...Bye and have a Spectacular summer!
Kristian. @)-)---

Kevad. ^^

Njaa...kevad on käes ja kevad on see aasta ülimalt ilus.
Üldsegist on see aasta minu jaoks hästi ilus olnud...it truly has and will be my year. :)

Ilm on ka imeline olnud..talvekate kadus kiirelt ja asemele tuli soe ja särav päike, mis meie tuju rõõmsaks teeb ja kevad on toonud ka väikesed vihmaminutid, mis kõik nii kiirelt õitsema paneb ja kõik ilusamaks loob.

Alustan jällegi oma juttu enda nädalavahetusest(,mis oli järjekordselt ilus ja hea), lõpetan enda juttu tänase päevaga ja üks lisajutukene.

Reede:
Koolist tulin koju ja heidsin unne, et taastada enda energiavarud, mis mul nädala jooksul taastamata jäi, kuid üles äratas mind Linda enda telefonikõnega..oijamh..elab üle. Seejärel käisin pesus ja läksin välja, mängisin mingil määral lapsehoidjat.

Õhtul kella 20 paiku istusin Viru Keskuse ees purskkaevude juures ja ootasin Lindat, üritasin raamatut lugeda, kuid see väga ei õnnestunud, sest kohtasin endist klassikaaslast, vanu sõpru ja sain üllatuse osaliseks. Nimelt on kevad uus algus ja tekib ka palju uusi paare, nii ma siis märkasingi üht enda jaoks üllatavat paari ja pidin jällegi nentima fakti, et Eesti on tõesti väike.

Linda lõpuks jõudis(15-minutilise hilinemisega). Vabandusi oli ka(peab ju olema), üks neist isegi oli rahuldav põhjus. Tegelikult ma ei tohiks teiste hilinemiste üle norida, sest ma ise hilinen kogu aeg ja igale poole. Aga no..siinkohal kehtib ka minu kohta vanasõna, et sõbra silmas pinda näed, kuid enda silmas palki ei märka.

Läksime (suure ringiga) Tartu mnt'le sünnipäevapidu otsima. Nimelt oli kolmel inimesel ühispidu sünnipäeva puhul: Mart, Laura ja Heidi (HAPPY B'DAY!!!). Ja jällegi..mina usaldasin orienteerumisel Lindat rohkem kui ennast(orienteerumine ei ole mul hea), kuid avastasin, et ka Linda orienteerumine pole hea, aga jõudsime kohale(,kuid ringiga).

Sünnipäev oli Väga lahe ja mina jäin igati rahule. Sai saunas käia ja kümblustünnis vedeleda - need olid ühed hiilgehetked. Oli ka muid väga ägedaid momente, nagu näiteks video, mis pühendati sünnipäevalistele oli üliarmas ja mõtlesin, et keegi võiks minust ka midagi nii toredat teha, but still..I'm very happy for them. ^^ Sai sõpru näha ja jälle nendega koos aega veeta.

Umbes kella kolme paiku öösel hakkasime Lindaga arutama, et millal ja kuidas koju võiks minna ja viis minutit peale seda tuli üks mees saali kuulutama:"Kes tahab auto peale saada, sõidan Mustamäele ja Nõmmele!" Super! Saime siis auto peale ja autojuht võttis 25.- näo pealt. Sai vähemalt kohale. Sõidsime siis Linda juurde ja hiilisime vaikselt tuppa, et kedagi üles ei ärataks(, koerad olid ka enam-vähem tasa). Transpordiga vedas küll toredalt. :) Läksime pmst kohe magama ja tuli järgmine päev:

Laupäev:
Ma olin suhteliselt varajane ärkaja, umbes kella 10 paiku ärkasin üles. Vahtisin lakke ja mõtlesin omi mõtteid, kuni üks hetk üle viskas ja äratasin Linda üles. Läksime mingi hetk ülesse korrusele ja ta väikeõde lunis süüa pidevalt (nuukš). Linda ema oli kirja laua peale jätnud, mil oli poenimekiri ja info Linda väikeõe tervise kohta(palavik).

Algul laisklesime niisama keskpäevatundidel teetassi taga ja kui ta õde jälle tuli küsima, millal me poodi läheme, siis vastasin, et kui Kristian Lindat lõpuks motiveerima hakkab ja liigutama sunnib, laiskus oli mõlemal küljes.

Lõpuks surusin laiskuse maha ja läksime Lindaga poodi. Tõime natuke toitu ja muud jura. Tagasi jõudes läksime jälle kööki, kus Linda toimetama hakkas. Õhtu poole vaatasime filmi "Bedazzled" ja veetsime niisama toredat aega. Pärast seda tulin koju, kuid ei jõudnud erilist midagi teha.

Märkus: Ma olen enda lõikudes küll Lindat kritiseerinud, kuid see ei tähenda, et mu suhtumine ongi selline. Ei, vastupidi, tegelikult väga positiivselt, lihtsalt me väga tihti surgime teineteist erinevate asjadega.

Pühapäev:
Rise & Shine! On käes nädalavahetuse viimane päev, kuid tegelikult oli laupäevatunne. Sõbrad tulid ukse taha ja kutsusid välja rulluiskudel veerema. Võtsime suuna ranna poole, Stroomi randa. Algul vedelesime niisama liival, kuid tuim oli niimodi lihtsalt passida. Läksime Kaleviga vett katsuma, suht külm oli.

Pakkusin talle välja, et võiks lihtsalt hullumeelselt joosta pidurdamatult kuni vette komistame. Nii me tegime..kuigi...ta andis alla poole pealt(ülelaskur -.-). Ma märkasin seda, kuid ise ei tahtnud alla anda (motivatsiooniks oli eneseteostus, mitteallajäämine ja lihtsalt millegi pöörase kordasaatmine)...nii ma siis jooksin, kuid ei jooksnud kuni komistasin, vaid ikkagi jäin seisma ühel hetkel ja ennast kogudes hüppasin vette ja tegin enda esimesed kroolitõmbed rannavees. Vesi oli küllaltki külm, aga elas üle.

Ahjaa...ma olin ju piisavalt lollakas, et teksades vette joosta. Well..mis seal ikka...ma ei kahetse seda ega kavatsegi seda teha. :D

Rulluiskudel sõites sain jällegi tunda, et see aasta lihtsalt ei ole trenni teinud ja ei ole nii hea vorm, kui seda oli eelmine aasta. Järeldus: tuleb hakata uuesti aktiivselt trenni tegema.

Tagasi koduteel märkasime üht suurt tühja parkimisplatsi ja läksime sinna kulli mängima, kuid sellest tüdinesime kiirelt. Tavaliselt suudame end poolteist tundi teineteist rulluiskudel taga ajades.

Oeh..jõudsin koju...puhkasin...võtsin filmi ette. "Sweeney Todd", see film oli mul lihtsalt mitu kuud vedelenud, kuid pole kunagi selle vaatamisega alustanud. Tõeliselt väärt film. Eriti meeldisid mulle need vanaaegsed riided, just..gorgeous! Linda on mind selle koha pealt veidi mõjutanud..või õigemini minu huvi võimendanud, sest selle aja mood oli mulle juba varem huvi pakkunud.

Kui ma seda filmi vaatasin, jäin mõtlema vanade filmiklassikate peale. Ei, "S.Todd" ise ei ole klassika, lihtsalt tõi mulle meelde "Scarface" ja "Ristiisa". Lähiajal tahaks "Ristiisa" 3 osa jälle ära vaadata. Selle top 5 kõrval(,mis ma kunagi kirja panin) on need vanad klassikad, mida ma armastan(mitte need J. Travolta klassikad:D), vaid ikka Al Pacino ja Francis Ford Coppola ja teised.

Esmaspäev:
Võtsin hommikut rahulikult(liiga rahulikult). Nautisin oma hommikusööki, kuulasin muusikat ja lõpuks võtsin suuna kooli poole. Trollis kuulasin muusikat ja lugesin raamatut oma lemmikkirjaniku poolt. "Macbethi" lugesin ja mu näol oli veider muie, sest mulle lihtsalt meeldib, kuidas Shakespeare kirjutab(temast ja tema tragöödiatest kirjutangi lõpus lisa). Kool..möödus mõnusalt ja kiirelt. Tänasest päevast ma rohkem midagi erilist kirjutama ei hakka.

William Shakespeare:
Räägitakse, et ta oli lihtne inimene, ilma erilise hariduseta, kuid kel oli tõesti annet, mis tuli kaasa sünniga. Nagu paljude suurte kuulsustega, saavutas tema selle pärast oma surma. Praegu teab iga inimene midagi tema kohta öelda. Ma pole muud peale tema tragöödiate lugenud, kuid need ei tekita minus sellist jätkuvat traagika meeleolu, vaid on ka killukest komöödiat ja romantikat.

Huvitav on jälgida mõrvade motiive tema teostes. "Romeo ja Julia" - kättemaks, aga keskmeks jääb ikkagi R&J surm, mis sündis läbi enesetapu; "Hamlet" - seal on põhimõrvamotiiviks kättemaks ja nh..üks mõrv tuli n.ö. kogemata. "Macbeth" - Rida mõrvu ja süüdistamist võimujanu tõttu. Macbeth ise tegelikult ei olnud paha inimene, kuid lihtsalt võim, mis talle siruulatusse sattus, ajas ta pööraseks ja tõuke andis leedi Macbeth, kes tõi rohkem esile temas võimuhimulise mõrvari.

Pärast esimest mõrva, Duncani mõrva tundis Macbeth süümepiinu. Näide tema kahetsusest:"Ma meelsamini iseend ei teaks, kui et ma tean, mis tegin." See raamat ei ole mul veel päris läbi, kuid pean seda kiiresti lõpetama, sest teisipäeval on juba vaja vastata kohustuslikku kirjandust. Shakespearet ma olen alati vabast tahtest lugenud ja seda nautides. Kuigi..."Kuningas Lear" ei olnud minu jaoks paeluv, seda ma lugesin paar lehte, kuid ei suutnud end raamatu sisse elada ja jätsin selle kõrvale.

Ent siiski...Shakespeare lihtsalt on väärt geenius ja tema teosed tõesti paeluvad mind ja annab mulle ka igapäevaelus inspiratsiooni. See kõlab veidralt, kuid tõesti...ta oskab sõnu sättida ja ei sõida mööda ühtset kindlat joont kogu enda loo jooksul.

Igatahes.
With regards,
Kristian. @>->---

Hello again.

Hey!

Tegelt..mul on endalgi kahju, et ma nii vähe postitusi teen. Praegu tuli lambist ideid, millest ma kirjutada võiks. Kuigi..ma võiks kirjutada iga päev enda detailsetest tegevustest, kuid see oleks lihtsalt igav ja tuim. Olen lugenud selliseid 'ärkasin üles, panin äratuse kinni...jalutasin ja kuulasin' stiilis blogisid, mis venivad ja venivad, hullemaks teeb, kui on kirjutatud väikeste tähtede ja mõne üksiku kirjavahemärgiga (užasnõi). Igatahes..nüüd minu tegemiste juurde:

*Millest viimati kirjutasin?* Ahjaa..filmikas. Nädalavahetus möödus mul Lindaga põhiliselt. Reedel olime Chrisi juures, Eeva, mina ja Linda(mainin, et nendega veedan nädalavahetust päris tihti). Vaatasime multikat "Up" ja siis minu ja Linda nõudmisel vaatasime "Mr. & Mrs. Smith", mis sellest, et see oli varem (mitu korda) nähtud, hea film on ta ikkagi.

Järgmine päev veetsime veidi aega Chrisi juures ja juhtus ka paar...veidi naljakat juhtumit. Pärast läksime Linda väikevennale Lembarile tema vanaema juurde järele, pärast seda läksime poodi ja siis Linda juurde, kus tegime (tegelt Linda tegi) süüa ja siis sõime kolmekesi(btw..mina ja Linda..sööme tihti ja palju). Hiljem olesklesime niisama, rääkisime. Pühapäeval käisime Lindaga poes lilli toomas ja tegime torti. Kinkisin enda vanaemale ja emale kollased roosid emadepäeva puhul.

Ouyeah! Märkus: Lindaga sai laupäeval mul 1 kuu täis. Ja ma mainin, et isegi enda unistuses ei suudaks ma luua ideaalsemat tüdrukut, kui seda on Linda. I mean it sincerely. :)

Esmaspäeval pärast kooli vaatasin Lindaga koos filmi "Nimed marmortahvlil", sest järgmine päev oli mul selle raamatu peale töö ja filmist oli palju abi, aga! Teisipäeva hommikul..palavik ja köha..ei olnud väga võimeline tundi minema...paha(eriti ühel teatud põhjusel, mida paar inimest teab). Kooli asemel tegelesin kodus veidi tööga ja rääkisin enda ülemusega, kuhu kooli edasi minna. Homme (neljapäeval) on mul EBS'is vestlus. Sooviksin minna ettevõtlust õppima ja mu ülemus(,kes seal ülikoolis käis) soovitas mul sinna minna, läks pöördesse sellest, kui kuulis, et EBS on üks minu valikutest ja ütles, et see kool on just minule loodud. Kahjuks minu pere seda kindlasti ei võimaldaks (29 000.-/aasta) ehk siis sponsorid ja tutuvsed tuleb siin abiks võtta.

Ajakiri Pluss. Uuhjamh..sellega on ikkagi vastikult keeruline lugu. Ei valmi see nädal. Uus tähtaeg on 25.mai. Õnneks ei vastuta mina selle valmimise eest, aga enda ülemusega pean rääkima müügi- ja turundusküsimused korralikult läbi. Ehk siis veel firmadega suhtlemist. Halb aeg tegelikult...kooliaasta lõpp n'stuff.

Praegu õpin homseks tasemetööks ühiskonnaks ja varsti hakkan kirjutama kirjandit teemal "Headus ja kurjus minu ümber". Ei ole õnneks väga keeruline, kuid arvestades minu õpetajat, tuleb vaeva näha ja enda mõttemaailma ei tohiks liiga palju sisse panna.

Ahjaa...Malev. Sellega on üks hea ja üks väga hea uudis.
Ma sain Malevasse sisse(Yea!!). Peipsi teatrimalevasse (veel parem!).
AGA!!!! See on 6.-20. juuni. -.- FFS! Lõpetamine ja eksamid jäävad sinna vahele.
Siiralt, ülimalt, jubedalt(jne.) kahju on. :(

Aga...conclusion: I'm okay, I'm happy and life is spectacular!
Bye! Til' next time. ;)
Kristian.

Filmikas, randomness ja muud head.

Hey!

Pole Tõsiselt ammu midagi kirjutanud. Mingi tõsine ajusurm olnud vist tõesti, sest ei ole ideid nuoh. Aga...eks ma siis räägin, kuidas mul läheb ja mis ma teinud olen.

Vastus: Igast asju. Sellise vastusega vist ei jää mitte keegi rahule? Ega vist..

Igataaahes(mulle meeldib see sõna =) ). Alustan siis ajakirjandusest. Nädalavahetusel käisin Paides ja liitujaid oli 120 ringis. Yeah! Ma loen seda edukaks. Järgmine nädal ilmub ajakirja esimene number(loodetavasti). Oijah..ikkagi kiire-kiire ja paljukest on tegemisi.

Kool...õõh...seal läheb mul koohutavalt. Varsti siis eksamitelainele(woohoo!), kusjuures ma ei karda neid. Ahjaa..lõpuekskursioon. :D Otepääle..hind: 3 päeva eest 1425.-. :D Now that is something I gotta tell ya. Tegelikult oleks saanud madalamaks kaubelda, aga selle peale ei tulda muidugi(*esimene hinnapakkumine on üldjuhul kauplemiseks mõeldud). Aga..see-selleks(ka see on minu tüüpväljend). Njaa..lõpuekskursioon..mul ei ole mitte mingit ettekujutust tegelikult...see tuleb midagi väga...randomit, that is what I presume.

Niih...räägiks paari sõnaga sellest projektist ka, millest ammu juttu oli. See aasta pole seda käiku mõtet lükata, liiga hilja on. But next year, I will. :)

Filmimaraton. :D Eeehhee....naljakas asi. Mina selle idee peale ei tulnud, aga: me üritasime teha Harry Potteri filmimaratoni(annan loa naerda). Tulemus oli, et me jõudsime 3 esimest osa ära vaadata ja ei jaksanud eriti enam. Pärast Potterit panime "The Hitchhikers Guide To The Galaxy" Potteri kolmanda osa peal hakkas juba inimesi ära vajuma ja mina Lindaga vajusin 20 minutit pärast viimast filmi ära..kinda'.

Ahjaa...üks kurb uudis ka. Mu ema ja ta paren lähevad kogu aeg kokku-lahku-kokku-lahku, kuid nüüd vist on asi lõplik, aga kurb on hoopis see, et see tähendab seda, et mu ema ja õde ei koli suvel välja(NOOOO!). Oehjh...elan üle ja loodan jällegi selle peale, et pärast kooli ja siis kui korralik palk käes on...tõmban uttu. I wanna be alone already. Seriously!

Mis veel? Ouyeah! Conclusion: I'm Happy! :)
Ja endiselt...ainult üks asi lahutab mind perfektsusest.
Perfektsuse all pean silmas, et kui see üks asi saaks korda, siis ma oleks enda eluga 100% rahul!
Njaa ^^

Anyways...thanks for reading & following.
Kuni järgmiste ridadeni...
Bye! K. @>->---

Minuga on kõik hästi ja ma olen õnnelik. = )

Helloo!!

Igatahes...jällegi on olnud suur ajavahe eelmisest postist. Tere tulemast ka uutele liitujatele.^^

Nagu pealkirjastki võib lugeda on mul kõik hästi ja ma olen tõesti väga õnnelik. Vahepeal oli suhteliselt tuim olla. Stagnatsioon. Praegu on ainult üks asi, mis mind ideaalsusest lahutab...vähemalt selline tunne on küll, et see on ainus asi. Nimelt kool...kui kõik läheb nii nagu loodan, siis on...Ülim.

Mis ma teinud olen? Noniih...viimane post tuli siis vaheajal, kui ma õigesti mäletan. Vahepeal oli siis veider pidu(ei, Krissu ei ole enda endist staatust Peoloomake uuesti omandanud). Seal nägi tõeliselt palju tuttavaid ja vanu sõpru. Kõik tundsid kuidagi kõiki. Jamh...seal muidugi juhtus ka halbu asju, sest suur mass oli siiski kohal ja siis ei puudu ju draamad. Ma kartsin, et ühe asja pärast lähen Rasmusega tülli, aga õnneks on kõik hästi. :)

Käin koolis endiselt, üldse ei naudi seda. Ahjaa...vahepeal avasin enda jaoks hooaja..rulluisutamiseks siis. Väga lahe oli, ma olin seda niii kaua oodanud. Vormist ka muidugi väljas. Jalad olid korralikult läbi pärast sõitu. Kui staažist rääkida, siis see on vist 10's aasta. Kuigi korralikumalt ma hakkasin õppima 2 aastat tagasi, enne lihtsalt kolisesin teedel niisama. See ei tähenda, et ma trikke teeks. Ei, pean silmas õiget pidurdamist, lükkamist, pööramist ja selliseid asju. Halb on see, et laagrid on omadega metsas. Võiks ära vahetada tegelikult.

Ajakirjandus. Njaa...see on tõesti ime, et ma sinna üldse sattusin. Tänan sind Katre! ^^ Tema siis soovitas mind ja siis kutsus koosolekule. Turundajaks siis. Hanna ladus mulle ühe väga huvitava ettepaneku/uudise ette, mille ma hea meelega vastu võtsin. Üldsegist ma täiega tunnen, et see on asi, mida ma tahan täiega teha ja kaasa lüüa. Noortel pole hetkel oma noorteajakirja, kuid nüüd on tulemas. Väga hea. (Y)

Sõbrad. Olen neid juurde saanud ja olen kohanud väga vanu sõpru vahepeal, keda oli tõesti hea näha ja polnud ammu kohanud. Ja üks asi veel, mis on mind ülihäppiks teinud ja nmh..veidraks teinud mind.

Igatahes..Krissul on kõik hästi ja isegi kui tõesti kool on halvasti, siis on mul nii palju muud positiivset ja tegevuseta ma ei jää. Kui jääks, leiutaks uue projekti. :D

Aga jh..praegu siis. Tšau! ;)
Til' next time. :)
K. @>->----

Koolivaheaeg...tõeline nauding.

Tšau siis. Pole ammu kuulnud ja pole ammu sellistest tõeliselt rõõmustavatest asjadest rääkinud. Mul läheb hästi ja kõik on korras. Kool tekitas mulle tohutut stressi ja ma olin sellest nii väsinud, kuid nüüd on lõpuks vaheaeg ja ma tõesti naudin seda puhkust. Ma räägin, mis koolivaheajal siis toimunud on.

Reede: Kui ma lõppude-lõpuks koju jõudsin, kuulasin muusikat ja lihtsalt lõõgastusin ja tundsin rõõmu sellest, et lõpuks on käes vaheaeg. Õhtu poole tuli siis Katre minu juurest läbi ja käisime väljas, niisama Vanalinnas kolamas ja korra käisime Hirvest läbi. Nägin inimesi, keda polnud ammu näinud. Õhtu oli mingil määral fail, aga see-selleks. Jõudsin koju, käisin korra arvutist läbi ja kobisin tuttu.

Laupäev: Reelika sünnipäevale minek. Tartusse siis. Njaa..tõesti oli tunne, et olen Jan Uuspõld, kes läheb tundmatule seiklusele. Ema viib mu autoga linna ja siis jalutan Tartu maanteele. Üks mu elu pikimaid hääletamispäevi...masendav. Ma olin 2 tundi maanteel ja siis võttis naine mind peale...woow..nad tavaliselt ei võta kunagi auto peale. Tema käitus ka suhteliselt veidralt, teietas mind ja pani täiesti pimedas maha, veidikene pärast Mäod. Kuid isegi seal pimedas läks mul paremini kui Tallinnas. 10 minutit ja sain mingi maasturi peale.

Lõpuks kell 20.30 jõudsin Tartusse(,btw..sünna algas kell 18.00 umbes). Paar toredat fakti: mul jäi telefon koju, mul ei olnud ühtegi telefoni numbrit, ma ei mäleta täpselt, kus Reelika elas(v.a. seda, et Tartu ääres suhteliselt). Niih...bussipeatust ma siis mäletasin..läksin sinna...üks buss seisis seal..jooksen ja vaatan bussiaegu ja asukohti, äkki mõni kohanimi paistab tuttav..ei paistnud mulle mitte midagi tuttav, aga! see oli ainus buss, mis laupäeval nii hilja sõidab sealt peatusest. Lähen selle peale ja kõhklusega mõtlen, kas on ikka õige buss. Bussis..ffs nagu üks vanapaar ajas sellist teksti, et ma mõtlesin kahele variandile 1)kas ma lähen bussi pealt minema(see oleks väga halb) 2)ma ütlen, et nad lõpuks ometi vait jääksid. Ma ei hakka seda teksti siia kirjutama, aga see oli tõsiselt tüütu.

Anyways...sõidan bussiga *wroom-wroom*, vaatan aknast välja ja mõtlen, kus see koht võiks olla, sisetunde järgi lähen siis Kalda tee peatusest maha(ütleb palju onju) ja vaatan teisele poole peatusesse, tuttav oks ja tuttav põõsas(piltmälu). Lähen siis ühes suunas ja vaatan..ühtegi tuttavat maja ei ole, lähen ühte suvakasse majja ja küsin telefoni, et saaks koju helistada, numbri sebida ja siis helistada Tartu rahvale. Niih...saan telefoni ja hakkab pihta..vanaema võttis vastu, ei..moraal ei hakanud pihta, vaid minu vanaema geniaalsed tehnikateadmised. Hakkasin juhendama, kuidas mu telefonilt klahvilukku maha saab, kontakt üles otsida ja number leida....see võttis vähemalt 5 minutit aega....kohutav. Niih...helistan sellele numbrile lõpuks..."Telefon millele te helistate......". Greaaat. Niih...lähen uksest välja..kõnnin ühes suunas...mitte midagi....kõnnin teises suunas ja laskun põlvili lumehange ja mõtlesin, mida paganama päralt ma nüüd Tartus keset ööd teen?!?

Võtsin uue suuna ja mõtlesin vahepeal selle peale, et küsin kusagil öömaja, keegi vahest oleks võtnud, kui inimene hädas on. Mina küll sellises olukorras võtaks inimese ööseks. Aga ikkaaagist ma ei teinud seda ja kõndisin ühele tänavale...mitu maja edasi...tundmatult..ilma, et ma teaks kuhu ma läheks ja mida ma teeks...siis ühel hetkel pööran tänaval ringi ja kõnnin tagasi...astun ühe maja lävepakule ja küsin uuesti telefoni. Nmh..saan...ja jälle "Tel....". Täiesti lootusetu! Annan telefoni tagasi ja ütlen:"See on küll lootusetu küsimus, aga kas te perekond Kilpe teate?" "Mees vaatab oma abikaasa poole, teame küll, nad elavad siit paar maja edasi". TäIeStI uSkUmAtU! Ma ei uskunud seda mida ma kuulsin ja küsisin, et kas me räägime ikka samadest Kilpidest. See oli ikka tõesti Thank God You didn't leave me in this hell. Niih..lõpuks jõudsin siis sünnipäevale.

Sünnipäeval siis olime niisama, mängisime, vaatasime filme. Üks õudukas (Zombieland) oli Tõsiselt naljakas! Eriti koos kommentaaridega, mida me Geidiga tegime. Sünnipäeval...ma olin jällegi ainus poiss seltskonnas, põhjenduseks toodi, et teised ei saanud tulla. Ühel hetkel läksin siis magama ja nagu...nii sõbralikud oldi..kõik teised läksid diivanitele ja mind pandi sünnipäevalapse tuppa tema voodisse? :D Wow...rääkides külalislahkusest. Aga jmh...see tuba...srsly...ükski minu klassiõde ei ole selline hobusefriik, kui Reelika seda on. Toas oli hobusekuju, hobuseraamatud, hobusepildid seinal ja ma magasin hobusepildiga teki all. Whoaa...ahjaa...ja allkorrusel oli hobusešampoon. Srsly...väga veider...

Laupäev: Niih..(sellest päevast nii palju ei ole kirjutada, loodan, et te väga ära ei väsinud lugemisest veel, aga nmh...võtke vahepeal mõni paus, sest nagu näha on see blogipost suhteliselt pikk. :D) hommik...olen esimene ärkaja..pool tundi varem kui teised. Ei tahtnud teisi äratada ka ja võtsin siis esimese ette juhtuva raamatu...järjekordne raamat..kellest...hobustest muidugi. Jamh..seda ma ka ei viitsinud kaua lugeda. Vahepeal ajasin kassi toast välja, kes oli minuga ühes toas terve öö(mul on kasside vastu allergia ju..kahjuks). Aga jh..ikkagi hakkasid väikesed reaktsiooninähud tulema.

Teised ärkasid, istusime korra ja siis läksime Geidi juurde. Sõime pannkooke, kommenteerisime ümbrust, kuidas tema õed möllavad ja kaklevad. Mängisin..võinh..klimberdasin klaverit natukene ja mängisin väheke kitarri. Siis ühel hetkel tahtsin maanteele minna, kuid Geidi emme ei lubanud mul hääletada ja toppis mulle bussiraha...igatahes...mõtlesin, et lähen selle noorteekspressiga, millel on 60% alla. Jõuan bussijaama...hakkan ostma piletit...niih...piletid väljamüüdud. YES! Kuid nmh..ega Kristian nii kergelt ei heida meelt. Krissu läheb siis kerjama. Igatahes..mina kerjamisest ei arva halvasti ja minu arust pole seal mitte midagi imelikku ega midagi alamklassi taolist. If you need it..you need it ja inimest ikka aidatakse..minagi aidanud vahel teisi hädast välja. Sain siis raha kokku...sain bussi peale ja lõpuks sõitsin koju......oeh. Käisin korra msn'is et paari inimesega rääkida ja kobisin magama.

Esmaspäev:....hm..mis ma sellel päeval tegin?...ahjaaa :D:D Noniih..sõpradega siis GAG'i ja minee pukki kui jube see oli...14 lehekülge ülesandeid...mata, inka, esta ja füsa. Neisse ma arvan, et sisse ei saa, sest need läksid palju hullemini, kui ma algul kartsin. Jamh...see-selleks. Pärast seda..helistan Kaleviga ja saan temaga kokku, läksime Karli juurde pokkerit mängima. Suht tšill oli. Kuulasime mõnusat mainstream muusikat ja tegime süüa..võinh..nemad tegid...nügisid mind köögist välja. Ülbikud sellised. Läksin siis koju ja tegin enda tavalist õhtutegevust...kõik teavad seda...msn ja muusika siis...või unistamine ja mõtlemine.>siis tuttu ja unenägudemaale.

Teisipäev: Ilus uni oli..ärkan...passin voodis, sest olen väsinud. Ajan voodist püsti, panen muusika mängima ja lähen käin pesus ära. Pean täna veel ühe inimesega kokku saama..aga jmh..plaanitud oli siis 14:55 ja ma ütlesin, et arvestagu minu krooniulise hilinemisega, ehk siis teeme 15:05. Aga...jamh..mind jäeti siis ühel hetkel väikese õega üksi ja öeldi, et läheb pool tundi.....läks jee pool tundi...poolteist läks hoopis. Aga ikkagi..jõudsin lõpuks kohale. Mis me tegime: istusime ja rääkisime niisama, unistustest ja elust ja olust, mina tegin vahepeal enda kommentaare(nagu alati).

Niih...tema läks tantsutrenni..mina helistan Katrele, et küsida, mis temakene teeb siis. Põltsamaal on..kutsub mind ka. Algul mõtlesin peas kohe 'EI', kuid siis mõtlesin, et pole ammu käinud, vaheaeg on ja võiks...Ja ma olin bussipeatuse lähedal ka, millega ma oleks lennujaama juurde saanud. Noniih...võtsime selle retke siis ette.

Niih..ei läinud bussiga..bussini oli liiga palju aega, läksin trammiga ja siis jala Ülemiste bussipeatusesse ja sealt läksin peale ning sõitsin hääletamisspoti(sinna peaks kunagi sildi panema: Hitchhiking spot). Ja hääletamisõnn oli tagasi. Läks mingi 15 minutit, sain Kose ristile ja sealt 5 minutit. Ma olen hääletamisega nii ära harjunud, et autojuhtidega tunnen nagu kolleegide või sõpradega, räägid rahulikult juttu igast teemadel, aga nomh...eks neilgi veidi igav üksi sõita ju. Varem oli suhtumine, et ei hakka inimest tüütama. Aga esimese autojuhiga rääkisin siis ajakirjandusest ja veidrusprojektidest. Rekkajuhiga niisama elust ja olust ja asjadest. Ägedad tüübid olid. Niih...jõuan Põltsamaale...saan Sulevi ja Kairiga(ja Kairi sugulane, keda ma ei tundnud) kokku ja oli äge ja värkki ja muud.Hiljem liitus Katre ka lõpuks meiega. Kahju on sellest, et kui me Kairi juures olime, siis me läksime Suleviga koos kommentaaridega liiale ja Katre solvus..nuuks...siiamaani pähh tunne(annad andeks, onju(A)), aga nmh...õnneks ei ole meie tülid Katrega pikad...meil on totaalne õe ja venna suhe...kaklevad ja õiendavad teineteise kallal Kogu Aeg. Niih...siis Katre juurde...Sulev pidi ka algul tulema, aga ta jäi Kairi juurde ja lääksin maagama.

Kolmapäev:(Uuh...on väga kõrini juba? Ma loodan, et see post igav lugemismaterjal pole, aga nmh..vetsus lugemiseks kindlasti kõlbab). Niih...äratus...vähemalt ei olnud tüüpiline Katre äratus(Jess!). Sai siis oldud veidi ja siis tuli moi drug Eerik kohale. Juhhei...äge oli. Tšillasime algul Katre juures, siis väljas hästi vähekene ja siis...maaaanteeeeeleee. Mina olin siis Eerikuga ja Katre Suleviga. Panime läppari tee äärde, et saaks muusikat kuulata ja tõmblesime maantee ääres, sest meil oli hea tuju ja katus sõitis(kainelt ikka...kõige paremini katus siis sõidabki, kui sul hea tuju on ja kaine peaega tulevad jaburad ideed). Saime siis Eerikuga auto peale ja küsisime, et äkki mahub veel 2 inimest...ikka sai ju...Väga Häästi.

Niih...selle autojuhiga sai veelgi rohkem räägitud...terve tee rääkisime. Iigast asjadest, minu projektist, aktiivsetest noortest, tema projektist, Mac'ist PC'st, noorte tänapäeva tegemistest, ajakirjandust jne. Mina olin jällegi see inimene, kes kõige rohkem jutustas. Minu suhtlemisvajadused. Igatahes...see oli üks minu lemmiksõite. Ahjaa..Eerik rääkis sellest ka, kui lõbus minuga hääletada on...Awie..tänan Eerik. Teine kordki ;).

Jõudsime Tallinnasse. Yeah! Igatahes..selle seltskonnaga on lihtsalt nii äge olla, Liiva vennad, Katre ja mina..ennast naudin ma ka selles seltskonnas. Sõitsime Katre juurde...aitasime tal koristada veidike(Katre ütles, et oli palju koristada...kus ta oli siis..mõne hetkega oli kõik korras). Niih...antennid püsti, arvutid käima ja sõime jõime. Tšillisime niisama...tore õhtupoolik oli ^^. Siis tulin viimase bussiga koju. Võtsin teed ja natukene süüa ja..oeh...nüüd oleme siis praeguses ajas....kus ma kirjutan seda blogikest siin. :D Ma arvasin, et ma jäängi seda kirjutama, kuid ärge muretsege, mul on veel mitu asja kirjutada. Ma kirjutan enda koolivaheaja plaanidest ka veel ja veel kahest asjast.


Uuh...tahaks mingit vahepala äkki? Võtke näiteks YouTube lahti ja vaadake sealt midagi...soovitusi? noomh näiteks: minu lemmiklugu läbi aegade The Kooks - Seaside, või kui mul katus sõidab ja hea tuju, siis elektroonika sõpradele soovitan Clownstepi, nagu näiteks DJ Hazard - Rubber Chicken(nimi on suht random onju). Võite Facebookis, Orkutis või mujal ka korra hängida ja mingit inboxe lugeda.Igatahes..rohkem soovitusi mulle praegu väga meelde ei tule ei surfamis ega YouTube osas.

AGA..kui puhkus läbi, siis võib jätkata minu blogi lugemisega, kes veel jaksab.

Neljapäev: Plaanid korralikult paigas ja ma võin oletada enda täpsemad tegevused ka juba ära. Ärkan üles...suht hilja..panen musa käima ja käin pesus, küsin emme käest raha, kui ta mulle annab ja lähen välja. Saan ennem ühe inimesega kokku, kes on mulle kui väike õde ja kellega ma saan väga hästi läbi ja kellega me räägime suht kõigest ja kellega homme on hästi palju rääkida..niih. Temaga koos läheme siis pärast kodukasse, kus me räägime minu lemmikteemast, armastusest. Yeah..iial ei tüdine ära sellest teemast. Pärast seda sünnipäevale ja ma usun, et see pidu tuleb tõeliselt äge ja mõnus, tuttavat rahvast on ka ja muidu tuleb sinna muud lahedat kohale.

Reede: Kell 10 kobin sünnalt koju ja siis puhkan...puhkan ja puhkan...ja siis saan õhtul ühe inimesega kokku ja siis edasi vaatab mis saab, rohkem plaane pole.

Laupäev: Saan veel inimestega kokku ja siis veel puhkan ja siis lähen veel õhtu poole Toompeale ka...PP teemaline värk on tulemas siis.

Pühapäev: Nii kaugele minu plaanid ei ole küündinud.

(naudin täna tõeliselt Fray'd, täna läheb eriti hästi peale)

Räägin siis veel sellest, et ma liitusin siis ühe ajakirja turundustiimiga. Üritame siis üht noorteajakirja käima lükata ja siimaani on kõik väga hästi läinud, nagu õlitatult. Ma usun, et ta ei kuku läbi, kas päris revolutsioon tuleb...iial ei või teada. Esimene koosolek oli ka juba ära ja pääris lahedaid ideid oli seal. Kui kõik need plaanid käiku lasta, tuleb väga äge kõik see krempel. Rohkem ma sellest praegu ei räägi, aga tulevikus kuulete mind sellest veel rääkimas..võin..näete blogimas.

Siis räägin veel sellest projektist, mida ma maininud olen. Ma kahjuks ei ole seda jõudnud valmis, aga ma luban, et see saab see nädal lõpuks valmis! Ma olen sellest paari inimesega rääkinud ka veel ja nad kõik armastavad seda ideed ja soovitavad mul see asi kindlasti ära teha, kui ma saan kõik enda ideed projekti sisse lasta tuleb kõikväga super! Oijah...ma olen väga rahul, kui ma vahel midagi kasulikku ka teen, mitte ei luuserda niisama.

Igahtahes...nüüd on selle üüratu blogi lõpp lõpuks. :D Loodan, et oli mingit lugemisrõõmu ka mingi koha pealt..kui üldse ei meeldinud, siis andke andeks. Kui keegi uus luges ja tahad veel minu stuffi lugeda..vajuta 'follow' nuppu ja tere tulemast klubisse. Andke veel andeks rahvas, kes on minu blogimist oodanud. Aga nmh...kui see liiga pikk tuli, siis lohutan sellega, et nii pikka ei tule lähiajal. :D

Anywhooose...kuni järgmise ridadeni ja olge mõnusad. ;)
Ciao.
K. @>->----

Matused.

Tänane päev on mind veidikene segadusse ajanud ja..ma olen rohkem mõtlema hakanud. Ma olen enda isast kuulnud ainult ühte versiooni, aga täna ma kuulsin natuke teist ja ma hakkan veel uurima. Ma tahan teda rohkem tundma õppida, kahju on see, et temal seda võimalust ei olnud, et mind tundma õppida, kuigi..ta ei teinud selleks eriti midagi, aga ma ei tea kui aktsepteeriv mu ema oleks olnud. Eks näis..kunagi räägin, kui tean temast rohkem.

Hommik. Lähen naabrite käest küsima aknakraabitsat ja siis jalutan emaga vana romu juurde, mida me autoks kutsume. Volkswagen Golf...aasta..*khm* 1986.aasta oma(,Aga..sportrooliga). Igatahes...teeme aknad siis nähtavaks(ema suutis tagumise kojamehe kõveraks väänata) ja sõidame lilli ostma. Me võtsime mõlemad valged roosid. Sõitsime koju tagasi ja panime matuseriided selga...mina panin tegelt, emal juba olid.

Ema autojuhtimisoskused on veidi roostes, aga auto oli ka halvasti juhitav, eriti käigukast(aga see-selleks). Orienteerumisoskused on meil mõlemad väga halvad. See põhjustas meie 10-minutilise hilinemise. Matused...ma ei osanud mitte midagi oodata. Inimesi oli rohkem kui ma arvasin, et tuleb.

Palju sugulasi, keda ma tegelikult ei tundnud, aga ähmaselt mõne nägu meenus. Ma tundsin enda onu ja vanaema, Urmase naise ning lapsed ära. Pisarad, neid valati, kuid mul oli tuju neutraalne, kuid...mingi hetk hakkasid nad voolama ja ma poleks arvanud, et ma nii palju pisaraid seal valama hakkan. Ma valasin neid viimati...ammu, aga seda ma meenutada ei taha. Nägin enda kahte venda..või nomh..poolvenda. Vanem (Margus) oli Urmasega väga sarnane, tunduvalt rohkem kui mina, noorem (Rasmus) oli nagu mina väiksena.

Edasi mindi matuserongkäigule, mis oli veider, autode kiiruse poolest. 30km/h alas sõidetakse 50'ga? Kellegil oli vist väga tühi kõht.

Ema, peielauda ei tulnud. Mina läksin, algul ei suhelnud kellegiga, hiljem mõned vanemad inimesed rääkisid minuga ja mina nendega ja vahepeal rääkisin Urmase naisega. Peialauas, ma ei tea kuidas mul pea nii laiali sai olla, et feilisin nii mitu korda lauareeglitega, õnneks polnud need sellised väga suured vead.

Aga igatahes...ma ei oska rohkem midagi. Tahaks enda pool-vendadega rohkem suhelda, tahaks neile veidike suureks vennaks ka olla. Ta ema ei olnud selle vastu, ta rääkis, kui õnnelik Rasmus pärast minu viimast külaskäiku oli. Njaa..

Siiski on vale, et ta nii vara lahkus. 39-aastaselt.

Igatahes. Järgmiste ridadeni.
K.Kirsimägi.

Mida kõike selle kolme päeva sees..

Tekkis huvi, idee, rääkisin ideest ja nüüd juba liigub asi teostuse juurde:
Meie kool osales ühel üritusel, mille eesmärgiks oli teha meeskonnad ja lõpuks kokku panna ideid Euroopa energeetika teemal. Töö algas esmaspäeval ja ideede esitamine ja parima „partei“ valimine toimus neljapäeval Euroopa majas.

Mina kahjuks seal ei osalenud, olin vaid publik ja valija, kuid ma mõtlesin vägagi palju kaasa ja peas hakkas ideid tekkima järjest. See teema hakkas mind huvitama ja ma rääkisin algul sellest enda geograafia õpetajaga, kes seal ka oli, et kas on sellist projekti/huviringi, kus tegeletakse samade asjadega, sügavamalt ja perioodselt(kord nädalas näiteks).
Juttu kaasati lõpuks ka huvijuht, mina rääkisin enda visioonist ja ideedest ,milline see projekt võiks välja näha, mis teemasid seal võiks käsitleda ja kuhu see võiks edasi areneda. Huvijuhile idee meeldis ja ütles:“Kui sellist asja veel ei ole, siis teeme.“

Järgmisel päeval rääkisime, kuidas ja kus see võiks toimuma hakata ja kelle me algul sinna kaasame, et ei tuleks one-man-show’d. Minu ülesandeks on see projekt nüüd siis kirja panna.

Ma lõpetan selle teema sellega, et see projekt sarnaneb väga TEN’iga(Tegusad Eesti Noored).

Eliisa sünnipäev:
See oli suhteliselt huvitav, reedene päev oli üldse huvitav ja väga meeldiv.
Ma aitasin Eliisat sellega natukene, aga oleks tahtnud ka enne pidu aidata, kuid siiski...ma venitasin liiga palju.

Jõudsin koolist koju, hakkasin kinki pakkima, suhteliselt unikaalsel viisil: võtsin hunniku lehti ja hakkasin sinna soove, küsimusi ja muidu rändöm asju kirjutama ja siis kleepisin kingile peale, suvaliselt..originaalne onju. Nii..see tehtud, hakkasin sättima end(ma ei hakka detailselt sellest rääkima, igav oleks), sain asjad valmis, sõitsin linna.

Ma polnud ühte enda sõbrannat näinud päris kaua ja ta tuli Tallinna, saime siis kokku. Suht lahe oli tegelt, kuigi see kohtumine oli ainult viis minutit. Annemari tuli koos Eliisa klassiõdedega ja viis mu tuimalt sealt ära. Tänan Annemari ja teised, tänu teile ma jõudsin õigeks ajaks.

Sünnipäeval oli hea toit(ahjaa...Euroopa majas oli ka hullult hea snäkk. Selline tüüpiline catering toit, millest peale vaadates aru ei saa, aga maitsev.), sünnal olid huvitavad mängud, eriti tore oli pinata, Eliisa siiski suutis seda teostada ja mina pidin seda siis harjavarre otsas hoidma, kui korda mööda minu poole kaikaga vehitakse. Ma ei saanud pihta..yay. Sünnipäeval ma sain tuttavaks ka ühe hullult laheda inimesega, Nike. Tüdruk nimelt, ta ei ole minu jaoks lahe sellises mõttes nagu, et ma tahaks temaga otsekohe käima hakata la-la, meil on teema, vaid selles mõttes, et ta lihtsalt on lahe inimene.

Kell 23:00 sai Eliisa juures sünnipäev läbi siis ja osa rahvast läks Kardo juurde afterpartyle . Eliisa sünnipäev oli alkovaba, aga at Kardo’s place...jamh..rahvas oli lampis. Ma ei viitsi mingeid läbujutte nüüd rääkida.
Laupäev: Läksime Andre, Linda ja Gertaga bussi peale ja sõitsime linna, mind saadeti trolli peale ja sõitsin koju. Kodus...sõin..olin ja siis läksin poodi, ostsin endale pusa ja........veel ühe pintsaku(H&M’i oma). Mul on mingi veider pintaskufetiš. Oh Mind Küll.

Bad news: Jamh...kuigi ma ei taha seda postitust ära rikkuda, aga mul on siis üks kurb uudis. Nimelt...reedel enne matemaatika tundi sain kõne emalt ja sain teada, et ma lähen järgmisel nädalal enda esimestele matustele. Ja veider on see, et esimesed matused, kuhu ma lähen...on mu isa matused.

Ma pole mitte kedagi enda isaks tunnistanud ja mul pole sellist asja olnudki, on minu suhtumine, aga ikkagi...tema surmast kuuldes ma ikkagi jäin mõtlema, ta ikkagi oli minu pärisisa. Valu ja kaotus ei ole suur, need on vaevu tuntavad, sest ta ei olnud minu jaoks olemas ja ma ei tundnud teda eriti. Ma olin temast kuulnud ainult halba ja ma olen pärast tema lahkumist kodust(ta visati välja) näinud teda 2 korda. 1.kord kohtus ja 2.kord veetsin tema ja ta uue perega, ma ei mäleta miks, aga no mis seal ikka. Need kohtumised olid siis umbes 12-aastaselt või varem.

Ta oli tegelikult liiga noor, et surra. Tal oli naine, 12-aastane laps(või vanem/noorem, pole kindel). Ta oli kõigest 39-aastane. Süda ütles üles mehel.

Ta lahkus 3.märts 2010
R.I.P. Urmas Kirsimägi.

Til’ the next lines.
Kristian @>->---

My Mrs.Right.

Jälle-jälle-jälle hilinen, ma olen selles üliosav. Mind ei olnud teisipäeval kodus eriti, see on põhiline põhjus. Nimelt ma lubasin paarile inimesele teisipeävaks selle posti kirjutada, aga tuleb ta siis nüüd. Parem hilja kui mitte kunagi.

Anyways...My Mrs.Right = Tüdruk, kes oleks minu jaoks ideaalne. Mõni hakkaks vahest põkkama praegu ja nõuaks selgitust, sest sellist asja ei ole võimalik määrata. Ideaalset inimest, tõesti ei eksisteeri, mitte keegi ei saa kõigile meeldida. Ehk siis...ma rõhutan....tüdruk, kes oleks Minu jaoks ideaalne.

See tuleb selline checklist stiilis postitus. Njaa...ma olen kohanud ühte tüdrukut elus, kes oli...Ideaalne ja ma kutsusin teda My Mrs.Rightiks. Siinkohal ma poetan midagi isiklikku, mida vähesed teavad, kuid mitmed aimavad; ma ei ole saanud sellest totaalselt üle ja ma ei tea, kas saan...believe me, I've tried. Ja mu lubadus, mis ma talle olen öelnud, jääb kehtima.

Anyways..ma võiks veel venitada, aga ma ei taha eriti. Here we go.

My Mrs.Right:

• On minuga ülimalt sarnane: vaadete, muusikamaitse, unistuste, veidruste poolest, siia oleks saanud veel asju lisada, millega sarnaneda.
• Muidugi klišeelikud jooned, mida tüdrukus otsitakse: hea huumorimeel, sõbralik, armas jne. jne. You Know.
• Temas leidub randomness essenssi. Mina, kui tuntud random person, tahaks, et kellegiga oleks seda randomnessi jagada, mitte ei oleks kogu aeg wtf ilmega minu kõrval. :D Ja fake huvitundmine ja naermine ei ole ka lahedad. :D
• Tegeleb muusikaga. Tantsimine ei lähe arvesse. Pean rohkem silmas laulmist või mingi pilli mängimist, lugude kirjutamist and that stuff. Üks suurimaid nõrkusi Kristiani juures on see, kui tüdrukul on ilus lauluhääl. Mitte selline tüüpiline koorihääl, vaid ikka...jamh.
• Kahe eelmisega põimuv, kuid mitte päris sama on loomingulisus. On alati oodatud.
  
• On empaatiavõimeline. See ei tähenda, et mina seda nii väga vajaks, see on lihtsalt iseloomujoon, mida ma inimeses hindan.
• On pigem koerainimene. Muidu mulle kassid meeldivad...mingil määral, kuid ma ei võtaks ise ealeski kassi. Kahel põhjusel: mulle ei meeldi nende iseloom, mul on tõsine allergia nende vastu.
• On romantik. Ei hakka pikemalt selgitama.
• Julgeb unistada ja julgeb mõelda kaugema tuleviku peale.(btw...see oli ainus asi, mis puudus Temal)
• On hea suudleja.
• Naudib pikki jalutuskäike, vesteldes sügavatel teemadel.
• Suudab olla hea seltskonnahing ja olla õiges kohas tagasihoidlik.
• Täpsustades mingil määral eelmist: võiks tunda formaalseid viisakusreegleid ja ei tohiks eriti ropu suuga olla.
• Kui joob, siis mõistusega.
• Ei suitseta.
• Käiks mulle pinda, kui mul mingi tõsine viga küljes on, või kui ma olen endale midagi lubanud, kuid tänu raskustele olen loobumas, või juba loobunud.
• Võiks maailmast ka midagi teada ehk siis tarkus ja silmaring.
• Optimist kindlasti peaks olema ja mitte liigselt realist. Kunagi üritasin ma rangelt lähtuda sellest: Realism on otsetee pessimismini. Kuid realismi olen ma ajapikku ise ka rohkem järgima hakanud, kuigi see mulle väga ei meeldi. Pigem elan unistustes.
• Piisavalt kõrge enesehinnang. Madal enesehinnang, seda ma üldse ei tolereeri.
  
• Egoismil ja kõrgel enesehinnangul on suur vahe!
• Ei ole liiga iseseisev. Tüdruk võiks siiski mingilgi määral oma poisist sõltuda. Ollakse siiski ju koos.
• Sportlik. Ei pea mingi medalitega ülevalatud olema. Vabal ajal vahel ikka võiks, just for fun or for personal selfcare.
• I don't like shy people.
• Avameelne.
• Ma saaks veelgi siia midagi lisada, aga need olid sellised, mis tulid mõne hetkega meelde.
  
• AUT - Aus, usaldusväärne ja truu. < Kõige tähtsam
  

Rahva nõudmisel..

Njh..nagu pealkiri ütleb, tahtsid paar jällitajat, et ma midagi postitaks siis, ma ei tea, mis sellest välja tuleb, aga eks näis....ma hetkel ei tea, mida kirjutada, aga küll sõrmed juhatavad.

Anywaaaaays...ei hakka häälikut pikemaks venitama ja asun teema kallale. Jamh..minu veider mõtlik periood pole läbi, kuid vähemalt on olnud pause. See nädal...on Väga irooniline, et ma ei jõudnud Agne sünnipäevale, aga nmh..ta sai 18 ja see oli siiski suht räige läbi(, ma ei tea, ma lihtsalt aiman). Küllap arvas Mr.D, et see pole minu koht. Ma ei tea ka seda, kas ma oleks võtnud asja rahulikult, või oleks end laua alla joonud. Ma siiski suht kaua korralik olnud. Kolmas kuu kainena (,küll on mõni nädalavahetus, kus ma võtan klaasi või kaks, kuid ma ei tee sellest absoluutselt mitte mingit numbrit). Numbrit tegin ma joomisest siis, kui need hakkasid juhtuma keset nädalat ja nii, et ma ei mäletanud järgmine päev mitte midagi. Heh..tuli meelde, et vaatasin täna The Hangoverit...teemasse. Aga igatahes..jmh..olid need mällariajad...halb tegelikult. THC'ga sain ka hüvasti jäetud(thankfully).

Millal ma siis korralikumaks hakkasin? Umbes novembri lõpus, oli mõjutavaid faktoreid. Mõne jaoks võib see aeg üllatav olla, sest paljud ei teadnud, et ma elasin ka sellist elu. Ühel päeval ma võisin olla naeratav paipoiss, järgmine päev aelev joodik. I'm horrible -.-. Üldse on veider lugeda enda 2009 aasta kokkuvõttet enda päevikust, mis on srsly veider. Kaks inimest kusjuures teavad sellest, kuigi..üks siiski poleks tohtinud seda näha. Anyways..vana viha ma praegu ei hakka üles kaevama.

Oh..did I mention..that I'm having my thinking period. Ma ei tea, kas ja mitme inimesega ma sellest rääkinud olen, et ma mõtlen ühel konkreetsel teemal, millel on kaks erinevat suunda. Ma olen sellest kirjutanud enda päevikusse, ei ole päris see tekst, mida ma blogisse kirjutaks. Tegelt ma võiks asuda enda õige suhtumise juurde:"Stop your endless thinking and do something, or better: LIVE!!!" Yea..that's the spirit and that is the Kristian I know. :D

Vaatab, mis elu toob, vaatab, kuhu mu mõtted viivad. Äkki on Mr.D'l mõni üllatus, millele ta pole veel isegi vihjanud.

Anyways..the end of this freaky post .
Til' next time my friends.
Kris @>->----

Like a drug.

Love is like a drug:

• once you get it, you want more
• you get it too much, you lose your sense of reality and you are less careful
• you're not getting it enough, you start to get nervous and finally fall in depression
• the love is over, you feel like last piece of s***
• after it is over...you want it again and you start to seek it
• but when your involved with searching it, you will start to get the second hand drugs, i mean..love and you won't get the right feeling..you try again..and it is crap

Love is a room, with no doors. I'm talking about the room of love addicts. I don't want to say it...but I am addicted to it...or I just haven't gotten love enough in my life...like someone asked....I don't know..I don't know.

No, this is not the post, I was talking about before. The first four quotes about love as a drug were my thoughts from the past..the other crap I wrote about...it just came from the inside.

Armastus: on olemas, ei ole, on, ei ole, on, ei ole

Kas siis on või ei ole..heh...huvitav on see, et mul on mustandina olemas post blogspotis pealkirjaga 'Armastus <3', milles ma üritan tõestada ja kirjeldan armastust.

Ma nüüd laskun veidi isiklikumaks ja sügavamaks, kui tavaliselt. Üks inimene õpetas mulle, mida tähendab tõesti sõna armastus, ma sain teada, mis see on, ma sain tunda, mida see teeb. See muutis mu mõttemaailma, kui ma kaotasin selle kõik, kaotasin ma ka usu armastusse & I went solo. Ühel päeval siiski üks tüdruk sattus mu teele, kellega koos olles hakkas mu usk sellesse vaikselt taastuma ja ka mu süda tervenes, heh ka Jõuludeks plaanisin talle teha kingiks Teddy Bear, millel on keep ja selle all kiri(Joe Brooks - Superman meenub), kirjas ma oleks esmakordselt öelnud talle need maagilised kolm sõna, kuid siis mõni nädal enne Jõule asi katkes. Kaotasin jälle usu jne. jne.

Pärast seda muutusin ma kinnisemaks ja umbusaduslikumaks ja ma vaatasin maailma jällegi uue pilguga. Armastus, nice word, but poets are really convincing. Nüüd kui Valentinipäev on lähenemas, mõtlen, kas see siiski on olemas või ei ole. Samas...ma olen niiii noor alles, selle avastamiseks ja kogemiseks on mul veel Väga palju aega, kuid mida varem seda parem eks, see on see, mida me arvame, kuid ma ka ei tea, kas ka see on tõsi.

Btw...kui tahate lugeda minu teksti armastusest, karjuge msn'is. Kui saan rohkem kui 4 nõuet, siis ma avaldan selle.

Kuni järgmiste ridadeni.
Bye @>->----

...jamh...varsti on see käes (jälle). Huvitav on see, et see on päev, mida ma olen tähistanud ühe korra elus. Kui ma õigesti mäletan, oli see 5's klass. Aga nmh...kuigi mina ei olnud just kõige targem ja ei taibanud kinki teha, siis ma sain paralleel klassiõelt kirja ja tassi. See oli päev kui ma sain aru, et ma vist meeldin talle. See-selleks olid veidrad ajad kunagi. :D Aga see oli ka viimane, kuigi mul on olnud liiga palju tüdrukuid (that's one thing I hate about myself..and I'm not gonna excuse myself), olen ma suutnud sel ajal ikkagi vabaks jääda. :D

Valentinipäev, mul ei ole selleks väga tähendust, aga lihtne vastus, mida võiks kuhugi töövihikusse kirjutada oleks minu poolt siis selline: "Päev, mil inimesed, kellel on teieteise vastu tunded veedavad kahekesi terve päeva ja tunnevad sellest päevast ja varem koosoldud aegadest rõõmu." Kunagi rääkis mulle algklasside õpetaja selle päeva ajaloost ka, ma olin terve tunni vait ja kuulasin.

Miks ma seda kirjutan? Ööm..ma ei teagi kusjuures. :D Kas asi on soovis tähistada valentinipäeva või niisama mõtteid jagada valentinipäevast? Mõlemad variandid on tõenäolised. Esimese variandi kohta ma ütlen, et tegelikult ei olegi selliseid suhteid vaja, selles vanuses ma mõtlen, need tavaliselt ei vii mitte kuskile ja on selline 'Hello-Goodbye, oh she's gone boohoo'. Yea...toredad ajad, kuid need on minevik. Ei ole mõttet endale suhet otsida, sest sul on muudki teha praegu, srsly...suhted nõuavad aega, pühendumist, bla-bla-yada-yada. Peaks rohkem tegelema kooliga ja asjadega, mis on sulle südamelähedased ja millega Sa Jõuad Kuhugi.

Ma julgen tunnistada, et suur osa suhetest, mis mul on olnud, on olnud ajaraisk. Kulutad aega(pühendumiseks+need mõttetud masehetked). Loodan, et mõni seda blogi lugedes ei solvu väga, sest ma ei ütle, et kõik suhted ajaraisk on olnud. :D KUID! Ma ei kahetse, üldsegi on elus vägagi vähe asju, mida kahetseda, sest meil on vaja õppida, elust ja olukordadest. Kuskilt märkasin ühte tstitaati:"Kui sa ei ole mitte kunagi tundnud südamevalu, pettumust, kahetsust-ei ole sa mitte kunagi võtnud ette riske."- Like how true is that?!? :D Väga hästi öeldud (Y). Aga jh..ma vist ei hakka seda sissekannet pikemaks venitama.

I thank the teachers in my life, who have thought me wisdom at school and wisdom in life by putting me trough rough times(it is logical, that I'm not thinking about teachers only).
Anyways..end of this post.

Kristiani lemmikflimid ^^

Filmimaitse on mul tegelikult suhteliselt lai, nagu muusikamaitsegi. Igast žanrist oma lemmik, kuid see ei ole see, mille põhjal ma selle top 5 tegin. Top 5 hindamine käis mul: stoori järgi, mälestuste järgi ja mõttete, mis on mul filmivaatamisest tekkinud. Kaks põhižanrit on siiski mu kõige lemmikumateks: õudusfilmid ja romantilised komöödiad. Õudusfilme täpsustaks, et mitte sellised, kus niisama mingi idikas kõiki igal moel tükeldab ja piinab, vaid pigem selline, kus on ka oma stoori olemas, kui on ajalooline lugu selle taga, on veelgi parem. Õudusfilmide lemmikutesse kuuluvad mul veel:Interview With The Vampire, The Queen Of The Damned, Shrooms, The Birds ja veel mõned. Igatahes, siin siis minu lemmikfilmide top 5:

1.

2.
3.
4.
5.

2009 lemmikalbumite top 10

Alustan järjekordse vabandamisega, et ma olen kaks päeva tähtaega ületanud, ma ei hakka siia enda põhjuseid laduma, kuid põhiline on tervis. ://

Igatahes selle top 10 koostamine oli raskem, kui ma algul arvasin, eriti keeruliseks osutus järjestuse paika panemine, kuid sain lõpuks hakkama. Top 5 on täiesti omal kohal, ülejäänud on sellised, millega ma veidi kahtlesin, kas on kõrgemal või madalamal. Minu otsust mõjutas tugevalt see, et mul on pikemat aega olnud periood, kus ma kuulan rohkem rahulikkumat muusikat, kui karmi muusikat. Esikolmikule lisan ka kommentaarid. Mõne bändi puhul oli kahju see, et lood omavahel olid liigagi sarnased ja vaheldust ei olnud väga, kuid mõnel oli nii üht kui ka teist, eriti hea näide sellest on A Day To Remember, kel on nii raiumist kui ka armšaid armaštuslaule. Üldiselt võib öelda, et 2009 oli albumite poolest, mis mina olen endale sebinud arvutisse väga hea aasta, bändid on teinud tõelise arengu ja need lood on kuidagi teistsugused, kui varasematel aegadel. Igatahes..nüüd top 10 kallale:

1. Flyleaf - Memento Mori (parim: Treasure)

See album oli mulle tõesti üllatuseks, Lacey hääl sel albumil on nii võimas ja screamid on ka tõeliselt head.Tõsine areng on bändil, eriti Lacey'l toimunud.
2. A Day To Remember - Homesick (parim: If It Means A Lot To You)
Tõesti järjekordne vapustav album, kus on nii head headbangimismaterjali kui lugusid, millega saab unistustel naeratades lendu lasta.
3. Paramore - Brand New Eyes (parim: Misguided Ghosts)
Hea-hea-hea album. Hayley...selle kohta ma tegelt ütlen seda, et minu käest on küsitud, kes oleks see kuulsus, kellega ma kõige meelsamini suhet alustaks, just Paramore Hayley oleks see tüdruk.
4. Breaking Benjamin - Dear Agony (parim: Give Me A Sign)
5. Papa Roach - Metamorphosis (parim: Carry Me)6. Three Days Grace - Life Starts Now (parim: Last To Know)7. Thousand Foot Krutch - Welcome To The Masquerade (parim: Look Away)8. The Devil Wears Prada - With Roots Above And Branches Below (parim: Big Wiggly Style)9.Red - Innocence & Instinct (parim: Never Be The Same)
10. Relient K - Forget & Not Slow Down (parim: Savannah)

Välja jäid siis järgnevad albumid:
Killswitch Engage oma nimialbumiga.
Green Day - 21st Century Breakdown
Job For A Cowboy - Ruination
The Red Jumpsuit Apparatus - Lonely Road
30 Seconds To Mars - This Is War (pettumus)
Mastodon - Crack The Skye
Born Of Osiris - A Higher Place
Mainimist väärib kindlasti {500} Days of Summer soundtrack, mis oli tõeliselt hea.

Blogspot streigib.

Argh...kahjuks ei saa kommentaare lisada postidele ja ma ei osanud asja väga parandada ka, mis on tegelikult äärmiselt nõme. Siiski võite ideid mulle msn'is jagada ja arvamust ka öelda, tagasisidet on alati tore saada.

Panen veel midagi kirja, et post täitsa mõttetu ei oleks:

Puudusin eelmise koolinädala lõpus koolist ja töid peab veidikene järgi tegema, mis ei ole väga tore. Ja veel üks tore üllatus koolis oli see, kui hakkasin inka klassi minema, sain teada, et pildistamine oli ja just see hommik, kui ma ei tunne end just kõige paremini ja ei saanud öösel magada. Aa..miks ma ei saanud öösel magada? Kell muutus pühapäeval hiliseks, aga mul oli vaja kodutöödest midagi vaja üle vaadata, appi tuli Hustler Strong, aga mõju oli veidi liiga tugev, ehk siis mul tuli 7 hommikul uni ja võtsin siis ühe pudeli kooli kaasa, algul olin Haige energiapomm ja Ei suutnud paigal olla ja hiljem olin lihtsalt niii väsinud ja pea valutas.

Igatahes...Krissu peab koolis järgi jõudma, tervise korda saama ja enda top listid valmis tegema, ma luban, et teisipäeva õhtuks kümne paiku õhtul on valmis ja postitatud. ;)
Til' next time. Bye.

Long time no hear.

Hey! Ma esmalt tahaks vabandada enda ebaaktiivsuse pärast. Ma lihtsalt pole väga teadnud, mida ja millest võiks kirjutada, pluss on juhtunud paar asja vahepeal, aga selle kohta ma ütlen, isegi kui kõik on halvasti, säilib Krissu näol naeratus.

Igatahes käesoleva blogipostiga annan ma teada(,et see kõnepruuk on eriti formaalne), et varsti avaldan posti, kus kajastub 2009 aasta lemmikalbumite top 10, mida ma üritan mingi hetk kokku panna(üldse on 2009 muusikamaailmas väga hea aasta olnud minu arust), lisandub ka sinna posti Kristiani lemmikfilmide top 5/10(ei tea veel, eks näis kumb). Loodetavasti, mõnele pakub huvi(tegelt usun, et nii mõnelegi).

Btw...mul tuli ühel päeval idee blogi huvitavamaks tegemisega, nimelt tekitaks mingi küsimustekuhja, ehk siis küsige minu käest kommenteerides seda posti ÜKSKÕIK mida, olgu see kingasuurus või piinlik moment elus või mis iganes pähe tuleb ja ma vastan ja jään vastates ausaks muidugi. Kui on veel ideid, kuidas blogi huvitavamaks teha, või mingeid konkreetseid teemasid, millest kirjutada rohkem või alustada kirjutamist, siis palun lisage ka see kommentaaridesse.

Anyways, jään vastukaja ootama. ;)
Live & stay happy. =)
Kristian.

Vanad asjad.

Hello! Täna siis tuhnisin enda arvutis, vaatasin vanu koolitöid, niisama jura ja laulusõnu. Mõtlesin, et võiks mõned laulusõnad siis kirja ka panna. Vabandan ette, kui liiga masendavad on. Ma mõne kirjutan laulude kohta mõned kommentaarid ka.ps: need laulud on poolikud. Here we go...

See on lihtsalt aru- ja andelage. :D:D Selle ma kirjutasin siis, kui Jakob ja Dayvid bändiproovis lasid niisama oma joru ja ei tegelenud absoluutselt kontsertmaterjaliga, millega oli srsly kiire. Karjuda ja niisama närvata ma ei viitsi ja see pole väga tavaks ka mul, siis suunasin paberile selle:

They Just Turn Me Off

Here I am trying to make the world
a better place, but there are two idiots who
are just crapping around and playing & singing S*it.
Aašh, they just turn me off.

Please! Somebody pull me out!
Please! Somebody hold me back,
kicking their freaking *ss.
They just turn me off.
and now:
Here I am, suffering under idiocracy.

----
Järgmisena...jaa...aeg, mida kahetsen ja teod, mida kahetsen. Ma ei tahaks seda pikemalt kommenteerida, see läheks veidi isiklikuks. Järgmine:

Bedroom Ceiling

Here I am, staring the bedroom ceiling.
Thinking about the night I've had
and thinking about the times before.
The animal I've become, I regret.
But the people around me, close ones and others,
pushed me into a life I am now.

This is who I am, but inside there's a lil' kid wanting to exist.
A kid, who closest friends from the past know, they named him C.Rose.
The kid, who I miss the most, the kid I want to be, sweet and innocent.

----
Nüüd laul, mis kirjeldab seda, kui ma tundsin tühjust enda sees ja ma üritasin seda nii mitme asjaga täita, tõesti..olin proovinud nii mõndagi. Vahepeal olin sel teekonnal täiesti ära eksinud. Järgmine:

Seek of Love

I was trying to live my life.
Had great times with friends.
But that's not it...I seek...something more and more.
Oh please tell me...what gives that feeling?
No drink or drug, no song or act.

So here I walk on the Seek of Love.
Everything I find on my path,
an illusion or a fading feeling.
I hear screams of lust..
..what's becoming a soundtrack in my head.
The lust grows and I forget the purpose of my seek.

----
Järgmine ei ole nüüd niivõrd laul, pigem lihtsalt kujundatud mõtted paberil, milles on peidus appikarje:

Rose Under Your Foot

I forgot the past,
I turned a new page,
I was willing to give you a chance.
But you...but you...you erased it all.
Like a rose on the ground, people trampling on me.
Oh please, somebody...I cannot feed my thirst with my own tears.
Somebody...anybody...everyone stop stepping on me!