Tekkis huvi, idee, rääkisin ideest ja nüüd juba liigub asi teostuse juurde:
Meie kool osales ühel üritusel, mille eesmärgiks oli teha meeskonnad ja lõpuks kokku panna ideid Euroopa energeetika teemal. Töö algas esmaspäeval ja ideede esitamine ja parima „partei“ valimine toimus neljapäeval Euroopa majas.
Mina kahjuks seal ei osalenud, olin vaid publik ja valija, kuid ma mõtlesin vägagi palju kaasa ja peas hakkas ideid tekkima järjest. See teema hakkas mind huvitama ja ma rääkisin algul sellest enda geograafia õpetajaga, kes seal ka oli, et kas on sellist projekti/huviringi, kus tegeletakse samade asjadega, sügavamalt ja perioodselt(kord nädalas näiteks).
Juttu kaasati lõpuks ka huvijuht, mina rääkisin enda visioonist ja ideedest ,milline see projekt võiks välja näha, mis teemasid seal võiks käsitleda ja kuhu see võiks edasi areneda. Huvijuhile idee meeldis ja ütles:“Kui sellist asja veel ei ole, siis teeme.“
Järgmisel päeval rääkisime, kuidas ja kus see võiks toimuma hakata ja kelle me algul sinna kaasame, et ei tuleks one-man-show’d. Minu ülesandeks on see projekt nüüd siis kirja panna.
Ma lõpetan selle teema sellega, et see projekt sarnaneb väga TEN’iga(Tegusad Eesti Noored).
Eliisa sünnipäev:
See oli suhteliselt huvitav, reedene päev oli üldse huvitav ja väga meeldiv.
Ma aitasin Eliisat sellega natukene, aga oleks tahtnud ka enne pidu aidata, kuid siiski...ma venitasin liiga palju.
Jõudsin koolist koju, hakkasin kinki pakkima, suhteliselt unikaalsel viisil: võtsin hunniku lehti ja hakkasin sinna soove, küsimusi ja muidu rändöm asju kirjutama ja siis kleepisin kingile peale, suvaliselt..originaalne onju. Nii..see tehtud, hakkasin sättima end(ma ei hakka detailselt sellest rääkima, igav oleks), sain asjad valmis, sõitsin linna.
Ma polnud ühte enda sõbrannat näinud päris kaua ja ta tuli Tallinna, saime siis kokku. Suht lahe oli tegelt, kuigi see kohtumine oli ainult viis minutit. Annemari tuli koos Eliisa klassiõdedega ja viis mu tuimalt sealt ära. Tänan Annemari ja teised, tänu teile ma jõudsin õigeks ajaks.
Sünnipäeval oli hea toit(ahjaa...Euroopa majas oli ka hullult hea snäkk. Selline tüüpiline catering toit, millest peale vaadates aru ei saa, aga maitsev.), sünnal olid huvitavad mängud, eriti tore oli pinata, Eliisa siiski suutis seda teostada ja mina pidin seda siis harjavarre otsas hoidma, kui korda mööda minu poole kaikaga vehitakse. Ma ei saanud pihta..yay. Sünnipäeval ma sain tuttavaks ka ühe hullult laheda inimesega, Nike. Tüdruk nimelt, ta ei ole minu jaoks lahe sellises mõttes nagu, et ma tahaks temaga otsekohe käima hakata la-la, meil on teema, vaid selles mõttes, et ta lihtsalt on lahe inimene.
Kell 23:00 sai Eliisa juures sünnipäev läbi siis ja osa rahvast läks Kardo juurde afterpartyle . Eliisa sünnipäev oli alkovaba, aga at Kardo’s place...jamh..rahvas oli lampis. Ma ei viitsi mingeid läbujutte nüüd rääkida.
Laupäev: Läksime Andre, Linda ja Gertaga bussi peale ja sõitsime linna, mind saadeti trolli peale ja sõitsin koju. Kodus...sõin..olin ja siis läksin poodi, ostsin endale pusa ja........veel ühe pintsaku(H&M’i oma). Mul on mingi veider pintaskufetiš. Oh Mind Küll.
Bad news: Jamh...kuigi ma ei taha seda postitust ära rikkuda, aga mul on siis üks kurb uudis. Nimelt...reedel enne matemaatika tundi sain kõne emalt ja sain teada, et ma lähen järgmisel nädalal enda esimestele matustele. Ja veider on see, et esimesed matused, kuhu ma lähen...on mu isa matused.
Ma pole mitte kedagi enda isaks tunnistanud ja mul pole sellist asja olnudki, on minu suhtumine, aga ikkagi...tema surmast kuuldes ma ikkagi jäin mõtlema, ta ikkagi oli minu pärisisa. Valu ja kaotus ei ole suur, need on vaevu tuntavad, sest ta ei olnud minu jaoks olemas ja ma ei tundnud teda eriti. Ma olin temast kuulnud ainult halba ja ma olen pärast tema lahkumist kodust(ta visati välja) näinud teda 2 korda. 1.kord kohtus ja 2.kord veetsin tema ja ta uue perega, ma ei mäleta miks, aga no mis seal ikka. Need kohtumised olid siis umbes 12-aastaselt või varem.
Ta oli tegelikult liiga noor, et surra. Tal oli naine, 12-aastane laps(või vanem/noorem, pole kindel). Ta oli kõigest 39-aastane. Süda ütles üles mehel.
Ta lahkus 3.märts 2010
R.I.P. Urmas Kirsimägi.
Til’ the next lines.
Kristian @>->---
No comments:
Post a Comment