Nii...ma kirjutaks päääris palju asju praegu, aga ma alustan halvast.
Inimesed, kes mind tunnevad, teavad, et Kristiani puhul vihatunne on vägagi haruldane, vastuolu/ebameeldivus, seda on, aga viha...Üks inimene kusjuures suutis seda teha, panna mind teda vihkama, klassika: palun anna andeks, kuigi ma seda vist ei suudaks. Selles osas on tal täitsa õigus, ega ma ka ei suuda, praegu vähemalt mitte, mul võtab selle andestamine ikka aega. Sa ei jätnud mulle just väga sõnaõigust, aga eks ma olen siis sama feil ja räägin sellest oma blogis. Miks viha? Alustame siis sellest, et enne kõike kui me alles hakkasime aktiivsemalt suhtlema, rääkisime, mis oleks kõige hullem asi, mida ma võiks sulle teha...sa tegid seda mulle. Sa rääkisid mulle, mida üks inimene sulle kunagi tegi, mis oli sulle suhteliselt valus..sa tegid seda mulle. See põhjus, miks üldse asi nii läks, see viis kuidas sa mulle seda ütlesid/vihjasid. Should I continue with the list? Better not.
Aga vägagi positiivne on see, et sa sellise viisiga seda tegid, see oli tõesti hämmastav ja väga üllatav, esmareaktsioon oli tõesti sinu väljanaermine. Tubli kullake :D sa suutsid 30 sekundiga minu arvamuse sinust täiesti ära nullida. Kõikidest teistest suutsid sa seda kõige osavamal viisil ja see on tõesti, vist aastanali. Ma ausalt öeldes, ei tahaks elu seeski sind näha, su häält kuulda või su nime kuulda. Tõsiselt kahetsusväärne.
Ma ei hakka siia juurde mingit klassikalist emoteksti ajama, mis on sellisel perioodil omapärane.
Nüüd siis positiivse juurde. See asi lõppes Väga õigel päeval(ilma sarkasmita), sest mul oli ülihea tuju ja ma olin just mõelnud ja üritanud enda meelsust muuta sel päeval. Nimelt ma mõtlesin, et sa ei tohiks kõiki eluvaldkondi lasta endal sassi lüüa, seepärast, et su üks eluvaldkond halvasti on. Alati leia midagi positiivset ja tunne elust rõõmu, sa oled nii tubli, et sa panid ka need tublid soovitused mulle sinna kullake, aga see väga ei sobinud sinna kõige juurde. :D Aga tõesti, kui sul ühe inimesega on lood halvad, vanematega või kooliga, siis sul on ikkagi sõbrad, kellest sa võid rõõmu tunda ja nendega seda jagada.
Aga siis võtame kokku nüüd...osaliselt ma olen kurb, aga ma ei näita seda välja(vähemalt üritan ja arvan, et tuleb hästi välja). Vaatamata minu kurbusele, tunnen ma rõõmu asjadest, mis mul on ja mis mu elus head toimub. Tänagi oli mul suht kena päev: olin koolikaaslastega, rääkisime erinevatest asjadest, jaburatest asjadest, siis sain juhuslikult kokku sõbrannadega, keda polnud ammu näinud ja kellega oli tore koos olla ja lihtsalt rääkida.
Anyways..til' my next post ;)
Kristian. @>->---
No comments:
Post a Comment