Tartu

Heya. Pole Ammu enda blogile sattunud, kirjutaks siis midagi uut ka. Alustaks neljapäevast, päev mil läksime klassiga ekskursioonile Tallinna Lennujuhtimiskeskusesse, peab mainima, et suhteliselt lahe koht. Enamusel klassist oli eelarvamus, et tuleb mingi üüberigav jutt, mingise faktidele toetuva giidiga ja peame kuulama aastaarve, hunnik nimesid ja keerulisi termineid millest mitte midagi aru ei saa. Tegelikult oli suht hea, jagati grupp kaheks, näidati ruume, kus oli mingi ulmeline tehnika üleval, toolid, mis tundusid kõige mugavamad üldse, kõik tundus nagu oleks mingi Hollywoodi filmivõtetele sattunud(okei..vbl veidi ülepingutatud).

Pärast ekskursiooni, mõtlesime (Dagmar, Taavi, Annemari ja mina), et võiks midagi koos teha, läksime Annemari juurde. Taavi ja mina nägime mingit lastemänguasja, mingi konstruktsioon, kus lased kuuli ühes august sisse ja see läbib siis mingi veidra trajektoori, mind ja Taavit jälgides võis tunduda, et meie lapsepõlv pole kaugeltki läbi. Siis me veel mängisime seal igast tobedate asjadega...oehjmh..childhood. Peale mängimise me ka rääkisime jällegi lambikatel teemadel, sõime mingeid veidraid toite ja lahkusime siis Annemari kodust. Jalutasime bussipeatuse suunas ja jutt läks reede peale, kui Papu pidi sõitma Tartu et pidada enda ja enda sõbra sünnipäeva, siis kellegil tuli idee, et võiks kõik koos minna, mina päris kindel ei olnud, aga see selgus juba õhtul, et ma olen ka mineja.

Tartu tripile sõitjad olid siis: Mari-Ann, Taavi, mina ja Papu. Varasema rongiga läksid kaks inimest ja viimasega läksime siis mina koos Mari-Anniga. Njaa...rongisõit oli päris hea: naersime, rääkisime tõsistel ja rõõmsatel teemadel, laulsime ja kuulasime muusikat, enne Tartu jõudmist oli Mari-Ann minult nii mõndagi välja pinninud, mida ma talle muidu poleks väga rääkinud. Jõudes lõpuks Tartusse olime me kõik ülihäppid ja katus sõitis õnnest. Läksime Papu vanasse korterisse, kust ta enne Tallinna kolimist elas ja jäime kolmekesi sinna, Papu läks õhtul teisele peole, aga siiski, järgmine päev liitus meiega. Meie kolmekesi, aga hakkasime Piro poole liikuma, suhteliselt veider jalutuskäik oli. Jalutasime, tegime pilte ja niisama hämasime. Järsku jõuame Maxima ette and guess what...Maximas oli ostuöö..nagu wth?!?...ja selle ees oli mingi paarikümne-meetrine järjekord, parkimist reguleeris G4S...diip. Seisime ka siis järjekorras mingi...2 minutit, selle ajajooksul mõistsime, et suhteliselt mõtetu on seal seista. Jalutasime paarkümmend meetrit edasi ja ennäe..Pitsapood, mis on kella 2'ni lahti. Ostsime sealt siis moosipalle ja ühe pitsa(seal pitsaga oli mingi tasku- ja karbisüsteem, millele me kohe pihta ei saanud. Nii..jätkasime enda jalutuskäiku. Lõpuks olime me kohale jõudmas..yay^^. Jõuame Pirole, vaatame et mida hekki..Piro on tühi. Njmh...just eilsel päeval sai Piro hooaeg kuuldatavasti läbi. Anyways...seal oli ikkagi suhteliselt põnev, sest mõned inimesed seal siiski olid, samuti üks mu sõbranna hüüdnimega Frix.

Tahtsime vessarit teha, aga hõbepaberit ei olnud, hakkasin siis kohaliku tüübiga mööda restorane ja baare käima, et hõbepaberit sebida..finally me saime. Järgmine mure: naturaalsüsi, seda ikka andis põlema saada(2 tühjaks lastud tulemasinat ja kõrvetatud näpud). Saime lõpuks vessi tööle ja siis hakkas pihta, kuidas üks tüüp hakkas meie kohta Täiega segast peksma, et jmh...mina ja mu klassikaaslased on ikka tudengid:"Te olete ikka Täiega tudengid, seda on kohe näha." Lõpuks siis selgus, et mina ja Taavi õpime keeleteadust ja Mari-Ann õpib juurat. Selle tüübi hüüdnimeks sai EMAkas, kuna tal olevat tutvusi EMA's(Eesti Modelliagentuuris) ja just sinna tahtis ta Mari-Anni sebida, kelle kuupalk oleks siis 15 000.- kuni 18 000.- kuus, algul läheks Itaaliasse ja siis keegi ei tea kuhu, Hiina jaoks olevat ta liiga pikk. Väääga lamp. Kui Pirol olime lõpetanud, saime autoga koju..nagu ülisuper, kõik läks hästi. Jõudsime koju, tegime süüa ja hiljem rõdu peal vessi. Millalgi kell 5 hommikul läksime magama.

Lõunaks oli siis Papu koju jõudnud. Rääkisime siis sellest, mis ta seal tegi, olime niisama ärkamisrežiimis. Mingi aja möödudes läksime mina ja Taavi poodi, see oli ka üpriski põnev ja huvitav, aga ma ei hakka seda posti liiga pikaks tegema, kokkuvõtlikult: kõik oli nii kui peab ja saime odavalt hea kõhutäie. Vahepeal tegime käisime jälle rõdul, vaatasime Twilighti(suhteliselt lambist valik oli) ja õhtul saatsime siis Taavi ja Mari-Anni bussi peale(,sest Taavi pidi koju minema ja Mari-Ann ei tahtnud, et ta üksi sõidaks). Papu käis vahepeal siis isa juures ja mina senikaua tšillisin linnas ja nägin inimesi, keda ponud üpriski ammu kohanud(Susi ja Betti).

Papu jõudis tagasi ja sõitsime siis tema juurde. Seal me istusime algul köögilaua taga, rääkisime, läksime tuppa laua taha, seal rääkisime (jututeemad läksid aina deep'imaks ja deep'imaks), lõpuks pikutasime voodis ja rääkisime kuni me lõpuks vajusime magama ära. Järgmine päev me jälle rääkisime, kuni jõudis kätte õhtu(tegelikult ei olnud plaanitud nii hilja koju minna). Papu lihtsalt on selline inimene, kellega ma võin jääda igavesti rääkima. Vahepeal me õnneks ikka koristasime ja pakkisime ka. Nonii...oli aeg bussi peale minna ja ka seal........rääkisime otseloomulikult. Enam-vähem kümne paiku õhtul jõudsime koju ja hakkasime õppima kontrolltöödeks.

Muidu...Tartutripp oli ülimalt äge ja see sidus meid kõiki nelja ja lihtsalt kõik läks nii kuis pidi, nagu oleks ettemääratud. Oli ka mõni üksik halb hetk, aga ikkagi, mis hea on hea ilma halvata? Poleks halba, siis me ei tunneks head ja ka vastupidi. Mida ma õppinud olen sellelt sõidult on see, et ei ole vaja edasi lükata sõnu, mida sa kellegile öelda tahad, kes teab...äkki on hiljem liiga hilja ja kahetseda pole väga mõtet, sest sa ise oleksid selles süüdi olnud.

Til' next time. Bye =)
@>->---